See tunne, kui saatsid kogemata valele adressaadile piinliku kirja
Milline võiks olla kõige kehvem infotehnoloogia põhjustatud tunne? Keset tööd arvuti hangumine? Failide kadumine? Aga kuidas oleks järgmine pärast nupuvajutust saabuv tunne? See on hetk kui oled vajutanud send-nupule ja tabad siis, et saatsid kirja vale(de)le inimes(t)ele.
Soomes saatis esmaspäeva hommikul kekspartei parlamendirühma kommunikatsioonijuht sama rühma peasekretärile kirja, milles väljendab meelepaha parteikaaslasest peaminister Juha Sipilä käitumise pärast.
Seoses valitseva erakonna populaarsuse languse põhjustatud pingelise seisuga kipub peaminister meediaga kaklema ja see ei tee halvenevat olukorda paremaks. Peasekretär vastab kirjale, et tõesti viga on peaministris ja ta peaks edaspidi keskenduma poliitika tegemisele, mitte pressiga kaklemisele.
Lisaks käsitleb ta partei presidendikandidaadi Matti Vanhaneni kokutamise kommet ja loodab, et mehe enesekriitika lisab valimistesse inimlikkust. Õnnetuseks saatis pressijuht personaalsena mõeldud siseringi kirja parlamendi saadikute listi.
Topelt õnnetuseks vastas peasekretär oma arvamuse asjade sisust samuti avalikku listi. Nüüd teame sellest meiegi. Traagika pole suur, aga põhjustab kindlasti ebamugavust.
Kehvem lugu juhtus Prantsusmaa suurima julgeolekuameti agendiga kelle tööks oli islamiterrorismis kahtlustatava grupeeringu ja sellesse värbamist edendava imaami järel luuramine. Tänu Pariisis toimunud terrorirünnakutele on taoline töö äärmiselt sensitiivne ja nõuab kõrgeimat salastatust.
Tegevust koordineerides otsustas agent edastada varjatud jälgimise all oleva usujuhi andmed kolleegile. Ta valis telefonis ametivenna numbri, sisestas selle aadressireale ning vajutas send-nupule. Paraku juhtus nii, et ta oli aadressireale sisestanud hoopiski jälitatava isiku telefoni numbri.
Veast sai ta teada paar minutit hiljem kui ekstremistlik pastor talle vastu helistas ja asus agenti pilkama. Nupuvajutusest piisas kogu jälitusoperatsiooni untsukeeramiseks.
Kolmanda ja veelgi ohtlikumate tagajärgedega näite samast vallast leiab aastast 2004 USA ja Iraani pingelise vastasseisu päevadest. USA’s Langley’s asuvas CIA peakorteris koordineeritakse üle maailma toimetavate spioonide tegevust.
Ülimalt konfidentsiaalset infot edastatakse krüpteeritult ja range salastatusega. Enne infotehnoloogilist revolutsiooni toimus sarnane sidepidamine aeglaselt ja väiksemas mahus. Uuema aja võimalused aitasid luuramise tõhususele kaasa nii infovahetuse kiiruse, levikuhaarde kui mahukama sisu näol.
Iraani küsimus oli väga terav tänu riigi tuumaprogrammile, mille varjus tegeleti tõenäoliselt tuumapommi arendamisega. Olukorra tõsidusest kõnelevad luure ja vastuluurega kaasnenud inimohvrid.
Suurest ohust tulenevalt oli Iraanis loodud korralik agentide võrgustik. Neil olid vastavad varjatud sidepidamise seadmed, mille kaudu liikus oluline info Langley’sse ja tagasi. Ühe järjekordse agendiga sideseansi ajal tegi peakorteris tegutsev operaator vea mida saab teha vaid tänu kaasaegsele tehnoloogiale. Ühe hiireklikiga edastas ta info kõikidele agentidele.
Nagu öeldud, oli olukord pingeline ja ka Iraan pingutas omalt poolt vastu luurata. Neil oli õnnestunud sokutada USA agendivõrgustikku üks topeltagent. Kuna agendivõrgustikus omatakse infot ainult vastavat vajadusele ja agendid teineteist ei tea, aitas kõigile suunatud saatusliku hiirekliki läkitus paljastada kogu luurevõrgustiku.
Järgnesid aastad, mil USA valitsusel puudusid Iraanis agendid ja kogu luure rajanes väliste signaalide kogumisele. Agentide võrgustiku taastamisele kulus järgnevalt kaua aega ja palju närvirakke.
Arvatavalt on tänaseks jäänud vähe neid kelle kirjad ei ole läinud valele teele. Osa kes end selliseks väidavad on kindlasti need kes ei teagi millega on hakkama saanud. Neid on võib-olla päästnud midagi vanaaegse viisakuse taolist mida kajastab lugu Inglise džentelmeni sattumisest saunas kogemata naiste poolele. Piinlikku olukorda mõistes kergitab ta kübarat ja lausub: “Kena päeva, mu härrad!”
Vihasemas ja küünilisemas maailmas pole seda loota, mistõttu saatusliku kliki tegijat tabab vastikult õõnes ärevus.
Toimetaja: Marju Himma