Kuidas läheb Teravmägede lühinokk-hanedel ja mida on Eestil sellest õppida? ({{commentsTotal}})

Lühinokk-hani, 30.04.2011 Aardla polder, Tartumaa
Lühinokk-hani, 30.04.2011 Aardla polder, Tartumaa Autor/allikas: Uku Paal / estbirding.ee

Kui Eestis pole kütitavate lindude arv piiratud, siis Teravmägedes pesitsevate lühinokk-hanede puhul on suhteliselt täpselt teada, kui palju peaks küttima, et linnud põllukahjuriteks ei muutuks, kuid samas püsiks populatsioon elujõuline.

Sügiseti suunduvad Eestisse tuhanded jahituristid, kuna siin, rändeteede ristumiskohas, saab osa võtta nii legaalsetest kui ka illegaalsetest veelindude tapatalgutest, nendib kohalik ornitoloogiaühing. Ühingu hinnangul soosivad veelindude tapatalguid liberaalsed seadused. Selle taustal kirjeldab Tartu ülikooli linnuökoloog Marko Mägi Linnavaatleja ajaveebis Teravmägede lühinokk-hanede asurkonda, mille suuruse reguleerimine paistab silma väga täpse ja pikaajalise jälgimise poolest.

Keegi ei oska öelda jahihooajal kütitud partide ja hanede täpset hulka, kuid just sellest võib sõltuda edasine asurkonna suurus, vanuseline koosseis, sugude suhe, käitumine ja levik. Seepärast on kütitud lindude kohta võimalikult täpse informatsiooni kogumine oluliseks abiks populatsiooni üldise seisundi hindamisel. Tegelikkusele võimalikult ligilähedane hinnang võimaldab parte ja hanesid küttida ka jätkusuutlikult arvukust vähendamata.

Näiteks on oluline teada, kas lindude suremus küttimise tagajärjel on osa loomulikust suremusest või lisandub see looduslikule suremusele.

Esimesel juhul kasvab kütitud isendite arvelt teiste isendite ellujäämisvõimalus ja nii ei pruugi asurkond väheneda. Küttimisest tingitud suremuse lisandumine looduslikule aga vähendab populatsiooni arvukust oluliselt ning ei ole pikemas plaanis arukas. Seepärast – kui üldse, on mõistlik linnujahti pidada sügisel, mil asurkond sigimishooaja järgselt kasvanud on ja looduslik suremus ei ole veel märkimisväärne. Kevadisel jahil aga kütitaks linde, kes on suutnud talvitades ellu jääda ja kelle sigimisedust sõltub populatsiooni edasine käekäik.

Täpsed andmed nii kütitud isendite kui ka asurkonna suuruse kohta sageli puuduvad, mistõttu küttimisest tingitud mõju hinnata ei saa.

Väide, et küttimise mõju on võrreldes teiste looduslike ohuteguritega vähetähtis ning sellele ei ole vaja tähelepanu pöörata, on viinud mõnede liikide hävimiseni. Näiteks vähenes veel 19. sajandil Põhja-Ameerikas väga levinud rändtuvi (Ectopistes migratorius) arvukus pärast kontrollimatut küttimist kiiresti. Viimane rändtuvi suri 1914. aastal Cincinnati loomaias.

Tänu rahvusvahelisele koostööle on teadmised mõnest liigist siiski täpsemad ning nende põhjal saab teha järeldusi seniste küttimispraktikate kohta.

Näiteks on Teravmägedel pesitsevate ning rändel Norras ja Taanis kütitud lühinokk-hanede (Anser brachyrhynchus) kohta 25 aasta pikkune andmestik. Tegu on ilmselt ainsa haneliste populatsiooniga, kelle kohta on kogutud väga täpset andmestikku nii pesitsusaladelt kui ka kogu rändetee ulatuses.

Kuigi andmetest saadud teabe põhjal kütitakse linde põllumajanduskahjude vähendamise eesmärgil, on lühinokk-haned talvitamisaladel Hollandis ja Belgias siiski kaitse all.

Andmetest on selgunud, et viimastel aastatega on kütitud isendite hulk märkimisväärselt kasvanud ning noorlinde langeb küttide saagiks vanalindudest 3,7 korda rohkem. Kuigi hiljutise intensiivistunud küttimise tulemusena on suurenenud just noorlindude hukkumine ning Norras kütitakse neid jahihooajal kaks korda rohkem kui Taanis (vastavalt 60,8% ja 26,4%) ei ole märgatav negatiivne mõju populatsioonile veel avaldunud.

See aga ei tähenda, et lühinokk-hanede populatsiooni majandamine on hetkel optimaalne – uuringu autorid nendivad, et hanede pikaealisusest tingituna võivad liigse küttimise negatiivsed mõjud avalduda aastatid hiljem ning uurimisperioodi lõpus täheldatud arvukuse langus võib ollagi tingitud varasemast suuremast küttimisest.

Erinevused Norras ja Taanis kütitud lühinokk-hanede, sealhulgas noorlindude osakaalus on heaks tõestuseks, kuivõrd erinev võib olla küttimise mõju ühele liigile selle rändeteel ning kui oluline on populatsiooni jätkusuutlikuks majandamiseks teha riikidevahelist koostööd – näiteks küttimislimiitide kehtestamisel või küttimise lubamisel vaid kindlal territooriumil. Koostöö juurde peaks kuuluma ka populatsioonide pidev seiramine ja kütitud isendite kohta täpse andmestiku kogumine.

 

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Boris Kustodievi 1920. aastal valminud maal "Bolševik"

Oktoobripööre: päevad Petrogradis, mil tõmmati joon alla tsaariajastule

Kuigi Venemaa kommunistid nimetasid vana kalendri järgi 1917. aasta oktoobris Petrogradis toimunud Talvepalee hõivamist Suureks Sotsialistlikuks revolutsiooniks, selgub samal aastal varasemalt toimunud sündmuste ahelat jälgides, et bolševikud suutsid ära kasutada noore Vene demokraatia peataolekut ning läbi strateegiliste kokkulepete sisuliselt sättida end võimule.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: