Saatmata sõnum võib asendada testamenti
Siit ilmast lahkunud inimese mustandina salvestatud sõnum või kiri lauasahtlis, mis väljendab lahkunu tegelikku soovi, võib olla testamendina tähtsamgi kui testament. Selle kohaselt võiks Apple kuuluda Google'ile, nagu eelmisel nädalal uudistest lugeda võis.
Austraalias jõudis lõpule uue ajastu õigusnorme vooliv kohtulgu, mille tagajärjed sunnivad mõtestama ja õiguslikult määratlema inimese seost tema telefoniga. Juhtum ise on kurb ja keerleb ümber 55-aastase mehe pärandi. Pärand polnud suur, natukene raha peidetuna televiisori taha ja midagi on ka pangas.
Just sarnaste sõnadega teade leiti enesetapu sooritanud mehe telefonist.
Sõnum oli adresseeritud kadunud mehe vennale, aga seda polnud ära saadetud. Tekstist saadi teada surmapõhjuste otsimise käigus lahkunu telefoni uurides. Sõnum oli mustandite kataloogis. Selles oli kirjas, et kirjutaja jätab kõik, mis tal on vennale ja vennapojale. Nagu öeldud, polnud seda palju, aga küsimus on siinsel juhul muus. Täpsemalt mehhanismis kuidas surma korral toimub vara üleminek teisele isikule.
Traditsiooniliselt antakse vara üle seaduses ettenähtud korras juhul kui lahkunu pole avaldanud selleks teistsugust soovi, mille ta fikseerib testamendis. Austraalias kehtinud normide järgi kinnitatakse testament kahe manulise allkirjaga.
Nende mõte on suurendada kindlust, et pärand on koostatud vaba tahte olustikus ja just selle isiku poolt. Aegade jooksul on pärandi kinnitamise taoline protsess põhjustanud palju pahandust, kui lahkunu on näiteks viimasel hetkel soovinud teha sellesse muudatusi, aga pole näiteks enam jõudnud manulisi kaasata.
Seetõttu on püütud lahkunute tahet ära arvata ka teistsuguste, vähem formaalsete sõnumite seast.
Samal eesmärgil on muudetud vastavaid seadusepügalaid, muuhulgas 2006. aastast lubatakse Austraalia Queenslandi osariigis arvestada vähem formaalsete dokumentidega.
Kuna lahkunu jättis telefonist leitud sõnumis mainimata oma naise, sündis ebamugav konflikt, millele otsiti lahendust kohtu vahendusel. Ühe poole arvates ei saa võtta telefoni mustandite kataloogi pooleldi kirjutatud sõnumit kirjutaja tahteavaldusena, sest pole teada kas ta tahtnuks sinna veel midagi kirjutada.
Samuti pole teada, kas just tema selle kirjutas. Olukord oleks selgem kui telefoni omanik või vähemalt sellel hetkel telefoni kasutaja oleks sõnumi adressaadile ära saatnud. Võimalik, et antud juhul jäi see tegemata seoses planeeritava enesetapu varjamise sooviga.
Teine vaidluse pool lähtus tekstist kui reaalsest tõendist, mille olemasolu peaks mõistlikus inimeses tekitama äratundmise kirjutaja tahtest. Alati ei peagi sõnumit saatma.
Piisab kui selles on selge instruktaaž kellele see on mõeldud. Antud juhul olid kirjas toimimisõpetused juurdepääsuks nii teleka taha peidetud rahale kui pangakontole. Lisaks sisaldas tekst juhiseid mida teha lahkunu tuhaga.
Brisbane’i kõrgem kohus otsustas, et lahkunu tekst väljendab tema tahet ja see on piisav toimimaks testamendi mõttes. Seega on telefonist leitav, ära saatmata sõnumimustand Austraalia õigusruumis testament.
Mis omakorda lisab kaalu käsitlusele inimese lahutamatust seotusest oma telefoniga. Sest juhul kui sama tekst oleks leitud kellegi teise telefoni mustandi kaustast, võiks ju otsus olla teistsugune.
Steve Jobsi soov anda Apple Google'le?
Mis toobki ühe teise kadunud mehe väidetava testamendi juhtumi juurde. Eelmise nädala keskel, tööpäeva alguses, edastas börsiuudiseid vahendav Dow Jones’i uudiskanal teate, et Google võtab üle Apple’. Selline olevat olnud kadunud Steve Jobsi soov.
Sõnumist sai korraldusliku poole pealt teada, et Google kolib tehingu tulemusel vastvalminud ekstravagantsesse Apple'i peakorterisse. Paari minuti jooksul loetava teate peale reageeris börs Apple'i aktsiahinna tõusuga.
Võib-olla Steve Jobs, hoolimata suurest avalikust põlgusest Google vastu, oli tegelikult kuhugi kellegi telefoni jätnud vastavasisulise teate. Kui mõned aktsiaostu sooritajad väljaarvata, seekordset tõe pähe ei võtnud.
Dow Jones’i uskudes oli tegemist testimise veaga. Ilmselt oli testijatel naljatuju.
"Viie minuti pärast algab pommitamine"
Sarnaselt 1984. aasta augustis juhtunule kui president Ronald Reagan enne raadioeetri sisselülitamist mikrofoni ees häält puhtaks rääkides teatas, et ta on kuulutanud Venemaa seadusväliseks ja viie minuti pärast algab pommitamine.
Sõnad jäid makilindile ja levisid meediasse. Nõukogude Liit pidas teadet tõsiseltvõetavaks ja seadis Kaug-Ida armee pooleks tunniks kõrgemasse lahingvalmidusse.
Elu sõnumiterikkas inforuumis teeb nende valideerimise üha keerukamaks ja tihti pole selleks isegi aega.
Toimetaja: Marju Himma