Läänemere karbid ja ussid toodavad sama palju metaani kui 20 000 lehma ({{commentsTotal}})

Hulkharjasusside kõhus elavad mikroobid toodavad ohtralt metaani.
Hulkharjasusside kõhus elavad mikroobid toodavad ohtralt metaani. Autor/allikas: uwe kils/Wikimedia Commons

Läänemere põhjas elutsevad väikesed merikarbid ja ussikesed toodavad kambapeale nii palju metaani kui 20 000 lehma. Metaan on aga tugevatoimeline kasvuhoonegaas ja kui see jõuab mereveest atmosfääri, on selle planeedisoojendusvõime 28 korda suurem kui süsihappegaasil.

20 000 lehma on umbes veerand Eestis kasvatatavate piimalehmade arvust. Kuna veisekasvatus on oluline atmosfäärimetaani allikas, on ka merepõhja elanike – karpide ja usside – metaanitoodang eeltoodud arve arvestades muljetavaldav. Eriti globaalses vaates, kus lisandub Läänemerele veel kogu ülejäänud maailmameri koos sealsete karpide ja ussikestega.

Läänemere pisiloomade metaaniproduktsioonile on aga oma värskes teadustöös hinnangu andnud Rootsi ja Walesi teadlased, kes on avaldanud eelviidatud tulemused ajakirjas Scientific Reports. Stefano Bonaglia Stockholmi ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad seal, et Läänemere metaaniheitmetest pärineb karpidelt ja ussidelt tervelt kümnendik. Kokku siis, nagu öeldud, umbes 20 000 lehma jagu. Seda varem ei teatud ega osatud väga kahtlustadagi.

Kui nüüd päris täpselt öelda, ei tooda metaani mitte karbid ja ussid ise, vaid nagu lehmade puhulgi, nende kõhus elutsevad mikroobid.

Oma tulemusteni jõudsid Bonaglia ja ta kaaslased katsetega, kus mõõtsid, milliseid gaase immitseb välja Läänemerest võetud põhjasetetest, mis kas sisaldasid või ei sisaldanud karpe ehk liistaklõpuselisi või hulkharjasusse ehk polüheete.

Autorid kirjutavad, et nende uurimistulemustele võiks tähelepanu pöörata siin-seal levivate ideede kontekstis hakata maailmameredesse rajama suuri karbikasvatusi. Neist kasvandustest saaksid siis veel omakorda ju suured metaaniallikad.


Pühapäeval kell 17.05 Vikerraadios eetrisse minevas saates „Labor“ kuuleb arutelu „Kas teadus päästab maailma?“ teist osa, milles osalevad teadlsed Maarja Kruusmaa, Aveliina Helm ja Tarmo Soomere.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Boris Kustodievi 1920. aastal valminud maal "Bolševik"

Oktoobripööre: päevad Petrogradis, mil tõmmati joon alla tsaariajastule

Kuigi Venemaa kommunistid nimetasid vana kalendri järgi 1917. aasta oktoobris Petrogradis toimunud Talvepalee hõivamist Suureks Sotsialistlikuks revolutsiooniks, selgub samal aastal varasemalt toimunud sündmuste ahelat jälgides, et bolševikud suutsid ära kasutada noore Vene demokraatia peataolekut ning läbi strateegiliste kokkulepete sisuliselt sättida end võimule.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: