Teadus ei paranda maailma sõnadega "tagada", "suurendada", "soodustada" ({{commentsTotal}})

Konverents “Mõju ja väärtus ühiskonnale”.
Konverents “Mõju ja väärtus ühiskonnale”. Autor/allikas: scintent.bru

Teadus on oluline innovatsiooniks. Teadus on oluline ettevõtluse arenguks. Teadus toob majanduskasvu. Teadus lahendab ühiskonna probleeme. Teaduse rahastus peab jääma samale tasemele, väheneda ikka ei tohiks. Teadlased peavad end ise ettevõtjatele ja poliitikutele vajalikuks tegema.

Kas näete eelnevates väidetes teatavat sisulist vastuolu?

Aga just sellised lausungid kõlasid Tallinnas tippteaduse konverentsil ekspertide (koledama sõnaga teadusadministraatorite), poliitikute ja teadlaste suudest.

Konverentsi teemaks pidanuks olema teaduse mõju ja väärtus ühiskonnale, aga tegelikult oli juttu teaduse eksistentsi õigustamise suurendamisest ühiskonnas. Miks? 

Nii haridusminister Mailis Reps kui Euroopa Komisjoni teadusvolinik Carlos Moedas rõhutasid teadusrahastuse tõstmise vajadust – see on väga oluline. Ehkki mõlemad tõdesid oma sõnavõttudes, et teaduse rahastamine on nii liikmesriikide kui EL-i tasemel kas proportsionaalselt vähenemas või jäämas samale tasemele.

Samas seisus on ka Eesti, kus seatud eesmärgist – jõuda teaduse rahastamiseni 3 protsendini SKT-st ollakse vaid 0,8, järgmisel aastal 0,75 protsendi juures. Veel enam: hiljaaegu leppis valitsus kokku, et Eesti teaduse rahastamine kuni aastani 2020 ei vähene alla selle protsendi, mis teisalt näitab, et teaduse rahastamine väga suure tõenäoliselt samuti ning praeguse rahastuse juures saab teadus riigieelarvest sama palju tuge kui aastal 2008.

Seega kõlas tänasel konverentsil palju väljaütlemisi, mis sisaldasid sõnu nagu “peaks”, “tehtagu”, “tagada”, “suurendada” ja “kasvatada”. Selle kõige tulemuseks on “Tallinna üleskutse”, millega öeldakse, et palun ärme vähenda teaduse rahastamist ja peame teadust ikka oluliseks.  

Mida “Tallinna üleskutse” sedastab? Järgnev on vabatõlge üleskutse põhjuste selgitusest.

  • Teadus ja arendus (T&A) annab reaalse võimaluse ehitada paremat tulevikku.
  • Investeerimine T&A-sse on paratamatu konkurentsivõime säilitamiseks, mitte luksus.
  • Tippteadus on hariduse ja tulevikuinnovatsiooni alus.

Nendest mainitud põhjustest lähtuvalt tuuakse üleskutses välja kolm prioriteeti:

Prioriteet 1: Tagada investeeringud teadusesse ja innovatsiooni

Prioriteet 2: Suurendada T&A investeeringute mõju

Prioriteet 3: Kasvatada usaldus teaduse ja ühiskonna ning T&A süsteemi sees.

Kõik need prioriteedid on ka lahti seletatud, kuid neiski on palju tühje sõnu nagu “soodustada”, “kaasata”, “tagada” jt. Paraku puuduvad konkreetsed ettepanekud, kes peaks tegema, mida, miks ja millise mõjuga.

Seega võiks öelda, et teaduse valdkonnas võeti eesistumise raames vastu tühje sõnu täis dokument.

Mõni terane sõna ka

Siiski ei saa öelda, et kogu tänane konverents oleks olnud sisutühi või täis tühje sõnu. Positiivsena tasub välja tuua ühe mõiste üha sagedasema kasutamise, mis algas Mark Fergusoni ettekandes. Inimkapital. Varem on kasutatud terminit inimressurss. Kuid miks see oluline on?

Sest inimkapital väärtustab inimesi – inimese väärtus seiseb selles, millised on tema teadmised ja oskused. Inimene pole enam pelgalt vahend mingi organisatsiooni poolt ette nähtud töö tegemiseks, vaid inimene ise on väärtus, mis suudab tuua ettevõttele või ühiskonnale suuremat lisandväärtust kui organisatsioon ise näha suudab.

See on üks eeldus mõistmaks teadmistepõhise ühiskonna alust – inimesi, kes loovad uut teadmist ja kes oskavad oma tegudes juhinduda teaduspõhisest lähenemisest, mitte lihtsalt kõhutundest.

Peaks ja võiks või on väärtuslik ühiskonnale?

Paraku keerles siiski suurem osa konverentsi aruteludest selle ümber, miks teadus on ühiskonnale vajalik ja miks seda peaks sellest lähtuvalt rahastama.

Mitu korda mainiti sõjatööstust – et sõjandusest on ikka välja kasvanud mitmeid teaduslahendusi, mis on ühiskonna hüvanguks tööle pandud.

Eriti selliste sõnavõttude juures kippus mõte liikuma radadel, miks sõjanduses ei peeta konverentse, kus arutatakse sõjanduse vajaduse ja rahastuse üle. Ja kindlasti ei kasutata sõjanduses sõnu “peaks” ja “võiks”.

Nii ettekandeid kui arutelusid kuulates kujunes pilt, mille puhul tekkis küsimus kas ja kui palju teadlased ja teaduskorraldajad mõtlevad oma tegevuse mõjule – kandis ju konverents pealkirja “Mõju ja väärtus ühiskonnale”? Otsesest mõjust ja väärtusest räägiti ümmarguste sõnadega, rohkem oli ikka juttu eksistentsi õigustamisest ühiskonnas. Miks?

Verbum creat omnia. Kui alustame millegi loomist või muutmist tühjadest ning kahtlevatest sõnadest, siis saame tulemuseks tühja ja kahtleva. Antud juhul saame tulemuseks tühja ja kahtleva teaduspoliitika.

Konverentsi ajakava leiab programmist.



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: