Bioloogilise kella pärast peavad tõsist muret tundma ka mehed
Käesoleva nädala alguses rõõmustas 69-aastane Soome president Sauli Niinistö riiki teatega, et saab kolmandat korda isaks. Eesti eelmine president eostas lapse 62-aastaselt. Kuigi sündmused ilmestavad tõsiasja, et isaks saamine on vanemas eas võimalik, näitavad teadusuuringud selgelt, et bioloogiline kell tiksub ka meestel.
Naiste sugurakkude hulk on piiratud. Sperme toodetakse munandites terve elu vältel. Seda räägitakse lastele juba põhikoolis. Kuniks jätkub aga sugurakke, seni on vähemalt teoreetiliselt inimestel võimalus sugu jätkata. Nii võib olla kerge arvata, et mehed on viljakad terve oma elu lõpuni. Tõepoolest, Guinessi rekordite raamatu kohaselt oli vanim isaks saanud mees Les Colley lapse eostamise ajal 92-aastane. Kinnitamata andmetel suutis indialane Ramjit Raghav teha sama isegi 96-aastaselt.
Sperma kvaliteet
Äärmustele vaatamata peavad halastamatult tiksuva bioloogilise kellaga rinda pistma ka mehed. Pärast 30. eluaastat langeb meeste testosterooni tase aastas ligikaudu ühe protsendi võrra. Meessuguhormoon on kõrge kvaliteediga sperma valmistamise üheks eelduseks.
Aastal 2015 ilmunud 90 eelnevat uuringut haaranud vaheanalüüs näitas, et vanusega väheneb sperma üldhulk, spermide liikuvus ja suureneb ebanormaalse kujuga spermide hulk.
Neli aastat varem ilmunud kunstlikule viljastamisele keskendunud kümmet eelnevat uuringut haaranud ülevaateartiklis täheldati ainult seemnevedeliku üldhulga vähenemist. Töös leiti, et isa vanus ei pärsi embrüo arengut selle esimesel paaril arengupäeval. Küll avaldab see aga negatiivset mõju blastotsüsti ehk lootepõiekese moodustumisele.
Kokkuvõtlikult järeldas töörühm, et kunstliku viljastamise meetodeid kasutades ei oma last saada tahtva mehe vanus hetketeadmiste kohaselt erilist tähtsust. See resoneerub eesti androloogi Margus Punabi tõdemusega, et tänapäeval ollakse võimelised aitama 99 protsenti viljatuse alla kannatavatest patsientidest.
Sperma kvaliteedist ei saa siiski täielikult mööda vaadata. Seda näitlikustab sellel suvel avaldatud kehavälise viljastamise kasuks otsustanud USA paare hõlmanud uuring. 30–35-aastaste meestega last soovida tahtnud alla 30-aastased naised tõid protseduuri järel elusa järeltulija ilmale pea kolmel juhul neljast. Muljetavaldav näitaja langes 40–42-aastaste partnerite puhul 46 protsendini.
Eriti tasus endast noorema partneri eelistamine ära 35–40-aastastel naistel. Sellises vanuses alla 30-aastase mehega last saada tahtvate naiste katsed olid peaaegu 30 protsenti edukamad, kui endaga samu vanu mehi eelistanutel. Uuring seisis statistiliselt tugevatel alustel. Kokku haaras see 7750 paari.
Sarnastele järeldustele jõuti kümnekonna aasta eest 12 000 prantsuse paari haaranud töös. Kui 30–34-aastaste partneritega last saada tahtnud naiste rasedus katkes keskmiselt 16,7 protsendil puhkudest, siis 35–39-aastaseid mehi haaranud protseduuride puhul kerkis see 20 protsendini. Enam kui 40-aastaste meespartnerite puhul katkes rasedus igal kolmandal juhul. Teisisõnu, mida aeg edasi, seda rohkem nõuab lapse saamine aega, kannatust ja närvikulu.
Lugemissoovitus:
Teedrajav Eesti uuring juhatab meeste viljatuse põhjusteni
Lääneriikide meeste viljakus väheneb ehmatavalt kiiresti – tulevik on tume
Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone
Samas viitas juulis ilmunud töö, et kõik ei taandu vaid vanusega langevale spermakvaliteedile. Sarnast mõju nähti paaride puhul, kui meespool viljatusprobleemide all ei kannatanud. Töö autorid tõdesid, et vanemate, eriti üle 60-aastaste meeste viljakust on uuritud võrdlemisi vähe.
Teadlased on leidnud kinnitust ka tähelepanekule, et vanemas eas lapse saanud meestel on rohkem tütreid. Kuigi selle põhjused pole veel selged, leidub rohkem kui 55-aastaste meeste seemnevedelikus rohkem X-sugukromosoomidega sperme.
Samast töös leiti, et sperma üldnäitajad ei halvenenud enne 34. eluaastat. Sealt edasi hakkas langema nii spermide kui ka liikuvate spermide üldarv. Normile vastava kujuga sugurakkude hulk hakkas vähenema kuus aastat hiljem. Spermide liikuvus ja seemnepurskel vabaneva seemnevedeliku hulk vastavalt pärast 43. ja 45. eluaastat.
Ei saa me läbi DNA-ta
Oma roll raseduse katkemiste juures võib olla vanusega kasvavatel mutatsioonide hulgal. Hiljuti tuhandeid islandlasi haaranud geeniuuringu kohaselt kasvab meeste poolt lastele pärandavate mutatsioonide hulk aastas keskmiselt 1,51 võrra. Seega annab 50-aastaselt isaks saav inimene oma järeltulijale edasi umbes kaks korda rohkem mutatsioone kui 25-aastaselt – kokku umbes 75.
Näitena tähendab see, et 20-aastastele vanematele sündival lapsel on autismidiagnoosi saamise tõenäosus 1,5 protsenti, 45-aastaste vanemate puhul aga ligikaudu 1,58 protsenti. Aastal 2011 ilmunud ülevaateartiklis järeldati, et võrreldes 20–29-aastaselt isaks saanutega sünnib vastavalt 40–49-aastatel meestel autismispektri häirega laps perre 1,8 ja 2,5 korda tõenäolisemalt.
Aastate vältel on seostatud isade kõrgemat vanust näiteks aktiivsus-tähelepanuhäire ja bipolaarse häire suurema esinemissagedusega. Vanuse täpse mõju väljaselgitamist raskendab tõdemus, et enamasti ei erine ema ja isa vanus kuigi palju. Seetõttu ei pruugi piisata sellest, kui uurida samale isale eri vanuses sündinud lapsi.
Piirangust kõrvale hiilimiseks võtsid Rootsi teadlased 2011. aastal vaatluse alla kõik riigis aastatel 1973–2001 sündinud lapsed, kellel oli sama isa, kuid erinev ema. Analüüsi kohaselt esines enam kui 45-aastasele isadele sündinud lastel aktiivsus-tähelepanu- ja bipolaarset häiret vastavalt 13 ja 23 sagedamini. Paraku tähendasid kitsendused, et uuritavate laste arv vähenes valimis märgatavalt. See omakorda kasvatas tõenäosust, et tulemuse näol oli tegu lihtsa statistilise vingerpussiga.
Erinevad emad võivad viidata ka pereprobleemidele. See on oluline, sest psüühikahäirete tekkimisel on keskkonnal oluline roll.
Mõneti kindlamalt seob islandlaste geeniuuring isade vanuse monogeensete ehk ühe geenivea tõttu tekkivate haiguste esinemissagedusega. Valdavast enamikust mutatsioonidest pole ei kasu ega kahju. Valesse kohta sattudes on liiast isegi üks geenimutatsioon.
Kugi haruldaste haiguse esinemissagedus võib olla 1:1000 või isegi 1:10 000, on neid kokku sedavõrd palju, et tervet elanikkonda vaadates põeb neist ühte või teist 6–8 protsenti inimestest. Kunstliku viljastamise meetodeid kasutades on võimalik valida õnneks siirdamiseks välja need embrüod, millest selliseid mutatsioone ei leia.
Langeta teadlikke otsuseid
Seega, isaks saamine on võimalik ka vanemas eas meestel, eriti kui võtta appi kunstlikku viljastamise meetodid. Järeltulijatele pärandatav geenikomplekt ei muutu aastate möödudes sedavõrd palju kehvemaks, et isaks saamist planeerides ei peaks seadme esikohale enda elu ja hetkevõimalusi, leidsid mitmed loo valmimisele kaasaaidanud meestearstid. Samuti ei ole mõtet oma spermat n-ö igaks juhuks noore täiskasvanuna külma panna.
Samas ei saa vaadata möödata tõdemusest, et loomulikul teel last eostada tahtvad paarid peavad vanemas eas nägema selleks vaeva palju rohkem. Ka kunstliku viljastamist abi kasutades kasvab statistiliselt vanusega soovitud lõpptulemuseni jõudmiseks tarvilike tsüklite arv.
Pärast 35. eluaastat tuleb pöörata oma viljakuse säilimise huvides oma elustiilile üha rohkem tähelepanu. Olulisteks riskiteguriteks on nii püsiv alkoholi liigtarvitamine kui ka ülekaal, eriti rasvunud kõht. Suitsetamine mõjutab tervist selles kontekstis mehi vähem kui naisi, kui selle mõju on siiski märgatav.
DNA kahjustuste kuhjumist spermas võib mõningal määral vähendada C- ja E-vitamiini, antioksüdantide, tsingi ja folaatide poolest rikas toidusedel.