Teadusekspert: ebakindlad ajad on parimad investeerimiseks innovatsiooni ({{commentsTotal}})

Mark Fergusoni kõne eesmärk oli raputada teadlaskonda ja poliitikakujundajaid mõtlema kehvas olukorras olemisest kui võimalusest.
Mark Fergusoni kõne eesmärk oli raputada teadlaskonda ja poliitikakujundajaid mõtlema kehvas olukorras olemisest kui võimalusest.

Innovatsiooni ehk uuendust juhivad ebakindlusest tulvil olukorrad – sõda, kriis, riikidevaheline võistlus – ja meil on praegu selline ebakindel aeg, mis on suurepärane teadusinnovatsiooni tegemiseks, leiab Tallinnas esinenud iiri teadusekspert.

“Teadlased armastavad andmeid kõigi muude faktide tõestamiseks, välja arvatud teaduspoliitika puhul,” sedastas Mark Ferguson EL-i teadusuuringute ja innovatsiooni programmide mõju suurendamise töögrupist, kes oli täna Tallinnas toimunud tippteaduse konverentsi üks peaesinejatest.

Tema kõne eesmärk oli raputada teadlaskonda ja poliitikakujundajaid mõtlema kehvas olukorras olemisest kui võimalusest.

“Ebakindlatel aegadel on innovatsiooni investeerimine alati parim viis kasutada maksumaksjate ja osanike raha,” võttis Ferguson kokku tuues nätieks Iirimaa, kus praegu just uuendustesse investeeritakse.

Mis soodustab innovatsiooni? 

  • sõda,
  • inimese viimine kuule/kosmosesse,
  • võistlus,
  • uued turud,
  • kriisid,
  • lihtne vedamine,
  • piirideta mõtlemine.

Ebakindlad olukorrad loovad innovatsiooni ning selle kaudu ka töökohti. See loob rohkem töökohti kui selle käigus ära kaob. “Mõelge näiteks Uberi või Airbnb peale – see on toonud juurde töökohti, kuid need töökohad ei tule New Yorgi taksojuhtide arvelt,” märkis Ferguson.

Selle paralleeli toomise mõte oli näidata, et uuenduslike lahenduste toomine ei kaota töökohti. Sinna kõrvale tõi ta näited riikidest, kus ja kui palju ning milliseid töökohti on kadunud ja millega asendunud.

Sellelt jooniselt tuleb välja ka see, et riigid, mis kasutavad uuenduslikke ja teaduspõhiseid lahendusi, asendavad keskpäraseid oskusi nõudvaid töökohti tipposkuslike töökohtadega, mis on ühtlasi suurema lisandväärtuse ning ka kõrgema palgaga. Samas Portugal torkab selle puhul silma madala innovatsioonitaseme ning ka töökohtade kadumisel uute lihttöölistele mõeldud kohtade loomisega.

Lisaks tõi ta välja, et majanduse ja inimeste arvu poolest sama suurusega riigid  suudavad teha koostööd ning tõi sealjuures välja koostöögrupina Iirimaa, Uus-Meremaa, Soome, Iisrael, Taani, Singapur, Šveits. Sellesse gruppi võiks Fergusoni hinnangul kuuluda ka Eesti.

Üks Fergusoni näide, mille peale konverentsil osalevad teadlased asusuid kiiresti oma telefonides googeldama ja märkmeid tegema, kandis Ferguson tõi näite Iirimaalt

SFI programm – mis see on?

AFI tähistab Science Foundation Irelandi ning sellesse programmi kutsutakse tippteadlasi üle maailma osalema pooleks aastaks või aastaks. See sarnaneb hiljuti minister Jevgeni Ossinovski ja rektor Volli Kalmu välja pakutud teadlaste liisimise ideega.   

SFI programmi eesmärk on aidata Iirimaa ettevõtetel teha uuendusi või leida lahendusi ühiskonna ees seisvatele probleemidele.

Erinevus teadlaste liisimise mõttest seisneb selles, et SFI programmil on kasutamiseks oluliselt suurem rahahulk kui Eesti ministeeriumidel teadusnõunike jaoks. Teine erinevus on see, et programmi valitakse parimad teadlased üle maailma, mitte ei kasutata üksnes kohalikke teadlasi, et neid rahaliselt elus hoida.

Oluline on aga see, et konverentsil viibinutest nii mõnigi asusus üles kirjutama, kuidas ennast või oma uurimisrühma liikmeid sellesse programmi pakkuda. 



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: