Tallinnas arutleti tippteaduse kasulikkuse üle ({{commentsTotal}})

{{1507787520000 | amCalendar}}
Filosoofia ei ole teadus sellepärast, et filosoofid ei tee tavaliselt eksperimente ega analüüsi andmeid, kuigi hoiavad ennast teadusharudega kursis ning kasutavad teadlaste tehtud tööd.
Filosoofia ei ole teadus sellepärast, et filosoofid ei tee tavaliselt eksperimente ega analüüsi andmeid, kuigi hoiavad ennast teadusharudega kursis ning kasutavad teadlaste tehtud tööd. Autor/allikas: RANT 73 (thought, conscience and fantasy)/Creative Commons

Täna toimub Tallinnas konverents, mille eesmärk on näidata poliitikakujundajatele, et tipptasemel teadus on arenenud riikides üks peamisi konkurentsivõime aluseid ja majanduse arengumootor.

Konverentsil osalevad silmapaistavad tippteadlased ja poliitikakujundajad, aga ka ettevõtjate ja kodanikuühenduste esindajaid kogu Euroopast.

Konverentsi ajakava leiab programmist.

Väljavõtteid räägitust:

Konverentsi avas Eesti haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kelle sõnul peame rohkem toetama valdkondi, mis on Euroopat enim ühendanud ning koostöö teaduse ja innovatsiooni valdkonnas on kindlasti üks neist.

“Selleks, et ühiskond mõistaks teaduse vajalikkust, on oluline, et teadlased ka ise osaleksid aktiivsemalt ühiskondlikes aruteludes ja jagaksid oma ekspertteadmist,” ütles minister Mailis Reps. Teadusinvesteeringute mõju avaldub pika aja jooksul ja vajab stabiilset rahastamist, seetõttu tuleb lisaks Euroopa kesksele eelarvele tõsta teaduse rahastamist ka riikide eelarvetes.

Nii Mailis Reps kui Euroopa Komisjoni teadusvolinik Carlos Moedas rõhutasid teadusrahastuse tõstmise vajadust – see on väga oluline. Ehkki mõlemad tõdesid oma sõnavõttudes, et teaduse rahastamine on nii liikmesriikide kui EL-i tasemel kas proportsionaalselt vähenemas või jäämas samale tasemele.

EL-i teadusuuringute ja innovatsiooni programmide mõju suurendamise töögrupi liige Mark Ferguson pidas ettekande, milles õhutas teadlasi ja poliitikuid nägema ebastabiilsetes olukordades võimalust tegemaks riskantseid uuendusi.

 

Konverentsil osalevad silmapaistvad tippteadlased ja mõjukad poliitikakujundajad, aga ka ettevõtjate ja kodanikuühenduste esindajad kogu Euroopast. Konverentsi juhib Manchesteri ülikooli füüsika professor ja tuntud BBC teadussaadete juht Brian Cox.

Konverentsi peaesinejad on Mark Ferguson EL-i teadusuuringute ja innovatsiooni programmide mõju suurendamise töögrupist, OECD teadus- ja tehnoloogiapoliitika divisjoni juht Dominique Guellec ning tippteadlased  – mitmekordse ERC grandi saaja Valeria Nicolosi Trinity kolledžist ja Nicole Grobert Oxfordi ülikoolist.

Esinejate hulgas on ka Euroopa Teadusnõukogu president Jean-Pierre Bourguignon, Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi juht Robert-Jan Smits, Euroopa akadeemiate ühenduse ALLEA president Günter Stock, Euroopa innovatsiooni- ja tehnoloogiainstituudi direktor Martin Kern, Volkswagen grupi teadusdirektor Axel Heinrich jpt.

Konverentsi lõpus antakse teadusega seotud osapooltele üle nn Tallinna üleskutse, mis sõnastab poliitikute, rahastajate, teadlaste ja meedia rolli teaduse ühiskondliku mõju ja rahastamise suurendamiseks.

Konverentsi korraldab Eesti teadusagentuur koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga.

Toimetaja: Marju Himma



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: