Kivisöe ladestudes sai maakerast äärepealt lumepall ({{commentsTotal}})

Kes meist poleks kuulnud väidet, et fossiilkütuste põletamine teeb kliima soojemaks. Kuid kui mõtlema hakata, siis pidi ju fossiilkütuste tekkimine tegema kliima külmemaks?

Üks Saksa teadlane hakkaski mõtlema ja jõudis järeldusele, et umbes 300 miljonit aastat tagasi tegi kivisöelademete teke meie maakera peaaegu et lumepalliks.

Georg Feulner Potsdami kliimamõju-uuringu instituudist argumenteerib Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et kui Karboni ja Permi ajastul laiunud hiigelsuurte metsade alla ladestus ajapikku rohkesti surnud puid ja muid metsataimi, siis jäi maa alla ka rohkesti süsinikku, mida need puud ja muud taimed olid endasse elu ajal kogunud.

Seetõttu kahanes aga kohutaval kombel süsihappegaasi hulk Maa atmosfääris. Kasvuhoonenähtus nõrgenes ja Maa jahtus, võib-olla oleks ehk isegi äärepealt lumepalliks muutunud.

Feulneri argumentatsioon oli mõistagi eelesitatust põhjalikum ja tugines muu hulgas paljudele arvutimudelitele. Need näitasid, et omaaegsele jahenemisele võisid kaasa aidata ka maakera telje kalle ja orbiidi geomeetria, aga samas oli atmosfäärisüsiniku vähenemine kindlasti tähtis tegur.

Feulner teeb oma tulemustest ise ka hoiatava kokkuvõtte: kui kivisöesse on mahtunud nii suurel hulgal süsihappegaasi, et selle atmosfäärist kadumine on Maa kliimat nii rängalt pööritanud, siis on arvata, et kui me nüüd selle kivisöe ära põletame ja süsihappegaasi tagasi atmosfääri laseme, siis võib planeedi kliimasüsteemi tasakaal üsnagi usutavasti taas kõvasti kõikuma lüüa.

Toimetaja: Jaan-JUhan Oidermaa



Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: