Kivisöe ladestudes sai maakerast äärepealt lumepall
Kes meist poleks kuulnud väidet, et fossiilkütuste põletamine teeb kliima soojemaks. Kuid kui mõtlema hakata, siis pidi ju fossiilkütuste tekkimine tegema kliima külmemaks?
Üks Saksa teadlane hakkaski mõtlema ja jõudis järeldusele, et umbes 300 miljonit aastat tagasi tegi kivisöelademete teke meie maakera peaaegu et lumepalliks.
Georg Feulner Potsdami kliimamõju-uuringu instituudist argumenteerib Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et kui Karboni ja Permi ajastul laiunud hiigelsuurte metsade alla ladestus ajapikku rohkesti surnud puid ja muid metsataimi, siis jäi maa alla ka rohkesti süsinikku, mida need puud ja muud taimed olid endasse elu ajal kogunud.
Seetõttu kahanes aga kohutaval kombel süsihappegaasi hulk Maa atmosfääris. Kasvuhoonenähtus nõrgenes ja Maa jahtus, võib-olla oleks ehk isegi äärepealt lumepalliks muutunud.
Feulneri argumentatsioon oli mõistagi eelesitatust põhjalikum ja tugines muu hulgas paljudele arvutimudelitele. Need näitasid, et omaaegsele jahenemisele võisid kaasa aidata ka maakera telje kalle ja orbiidi geomeetria, aga samas oli atmosfäärisüsiniku vähenemine kindlasti tähtis tegur.
Feulner teeb oma tulemustest ise ka hoiatava kokkuvõtte: kui kivisöesse on mahtunud nii suurel hulgal süsihappegaasi, et selle atmosfäärist kadumine on Maa kliimat nii rängalt pööritanud, siis on arvata, et kui me nüüd selle kivisöe ära põletame ja süsihappegaasi tagasi atmosfääri laseme, siis võib planeedi kliimasüsteemi tasakaal üsnagi usutavasti taas kõvasti kõikuma lüüa.
Toimetaja: Jaan-JUhan Oidermaa