Kivisöe ladestudes sai maakerast äärepealt lumepall ({{commentsTotal}})

Kes meist poleks kuulnud väidet, et fossiilkütuste põletamine teeb kliima soojemaks. Kuid kui mõtlema hakata, siis pidi ju fossiilkütuste tekkimine tegema kliima külmemaks?

Üks Saksa teadlane hakkaski mõtlema ja jõudis järeldusele, et umbes 300 miljonit aastat tagasi tegi kivisöelademete teke meie maakera peaaegu et lumepalliks.

Georg Feulner Potsdami kliimamõju-uuringu instituudist argumenteerib Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et kui Karboni ja Permi ajastul laiunud hiigelsuurte metsade alla ladestus ajapikku rohkesti surnud puid ja muid metsataimi, siis jäi maa alla ka rohkesti süsinikku, mida need puud ja muud taimed olid endasse elu ajal kogunud.

Seetõttu kahanes aga kohutaval kombel süsihappegaasi hulk Maa atmosfääris. Kasvuhoonenähtus nõrgenes ja Maa jahtus, võib-olla oleks ehk isegi äärepealt lumepalliks muutunud.

Feulneri argumentatsioon oli mõistagi eelesitatust põhjalikum ja tugines muu hulgas paljudele arvutimudelitele. Need näitasid, et omaaegsele jahenemisele võisid kaasa aidata ka maakera telje kalle ja orbiidi geomeetria, aga samas oli atmosfäärisüsiniku vähenemine kindlasti tähtis tegur.

Feulner teeb oma tulemustest ise ka hoiatava kokkuvõtte: kui kivisöesse on mahtunud nii suurel hulgal süsihappegaasi, et selle atmosfäärist kadumine on Maa kliimat nii rängalt pööritanud, siis on arvata, et kui me nüüd selle kivisöe ära põletame ja süsihappegaasi tagasi atmosfääri laseme, siis võib planeedi kliimasüsteemi tasakaal üsnagi usutavasti taas kõvasti kõikuma lüüa.

Toimetaja: Jaan-JUhan Oidermaa



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: