Like'i nupu leiutaja saatis ühismeedia tervistkahjustava mõju tõttu pikalt ({{commentsTotal}})

Facebooki meeldimisnupu leiutaja lasi oma ühismeedia kasutust oluliselt piirata.
Facebooki meeldimisnupu leiutaja lasi oma ühismeedia kasutust oluliselt piirata. Autor/allikas: oxane/Creative Commons

Facebooki meeldimisnupu leiutaja Justin Rosenstein lasi oma vaimse võimekuse hääbumise hirmus kustutada suurema osa oma sotsiaalmeedia kontodest ja piirata oluliselt oma nutiseadme kasutusõigusi, märgib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kevadel tutvustas Ühendkuningriigi Londoni Kuningliku Seltsi rahvatervise toimkond 14–24aastaste briti noorte seas läbiviidud sotsiaalmeedia ja vaimse heaolu uuringu tulemusi. Uuringut ajendasid läbi viima kuhjuvad tähelepanekud ühismeedia kasutamisega kaasnevatest vaimse tervise kahjustamise riskidest, sh ängistus, depressioon ja unepuudus. Vaatluse all oli viis kõige populaarsemat sotsiaalmeedia platvormi. Peale ühe populaarse keskkonna olid tulemused murettekitavalt negatiivsed.

Kõige suurema summaarse negatiivse efektiga sotsiaalmeedia teenuseks osutus pildiinfot vahendav Instagram. Selle kasutamisega esines kõige enam ängistust, depressiooni, üksildust, unetust ja olulisest infost ilmajäämise põhjustatud hirme. Murelikku loetellu kuulusid veel Snapchat, Facebook ja Twitter. Ainukese miinuseid ja plusse arvestades summaarselt positiivselt mõjuva sotsiaalmeedia keskkonnana väljus uuringust Youtube.

Nimetatud uuring avaldas sügavat mõju vähemalt ühele indiviidile. Selleks on tarkvarainsener Justin Rosenstein. Enne kui Justini looga edasi minna, tasub peatud hetkeks ajaloolisel analoogial. Aastal 1921 avastas Ohio osariigist pärit insener Thomas Midgley Jr, et plii lisamine bensiinile võimaldab parandada märgatavalt autokütuse kvaliteeti ja suurendada automootorite võimsust.

Tööstuslikult oli plii tootmine lihtne ja suure kasumiga. Selle lisamine bensiinile ennustas geniaalset äri. Ühest küljest aitas parem kütus kaasa transpordi arengule, edendades selle kaudu pea kõiki olulisi elu sfääre. Heaolu kasv suurendas omakorda autokütuste tarbimist jne.

Paraku teame meie – tulevikuinimesed, et plii on tugev närvimürk ja põhjustab muuhulgas nägemiskaotust, neerukahjustusi, unetust ja vähktõbe ning kulmineerub kooma ja surmaga. Kodanike seas levivate hirmude vähendamiseks hingas Midgley ajakirjanike ees demonstratiivselt bensiiniaure ja lubas päeviti selles käsi pesta. Kahjuks oli see vaid sõnateater. Hiljem selgus, et ta oli juba siis tõsiselt haige ja vältis pliiga kokkupuuteid igal võimalusel. Saatus oli haigeks teinud veel tuhandeid inimesi.

Insener Midgley oli erakordne indiviid. Lisaks autode ajastule hoo andmisele ei jäänud ta loorberitele puhkama, kuigi tema tervis seda nõudis. Järgmiseks leiutas ta CFC ehk klorofluorosüsinikud, mis käivitasid seekord külmutus- ja kliimaseadmete ning kaenla alla pihustatavate deodorantide ajastu. Kurbloolisus sai selgeks alles hiljem, kui avastati, et üks kilo CFC-d hävitab 70 tonni osooni ja ohustab selle kaudu planeedi kliimat.

Tänaseks ei kasutata autokütustes pliid ega jääkappides ja aerosoolides freoone. Seda insener Midgley teada ei saanudki. Pliimürgituse haigusest räsituna ja liikumisvõimetuna voodivangistuses leiutas voodipatsiendi külge vahetava motoriseeritud mehhanismi. Seda võinuks pidada lõpuks ometi heaks uudiseks. Paraku leiti ühel 1944. aasta hommikul Thomas Midgley voodiautomaadi poolt kägistatuna. Midagi oli ka siin viltu läinud.

Insener Justin Rosenstein peaks olema samuti väga kuulus. Nimelt leiutas ta 2007. aastal Facebooki „like“ nupu. Kuid nagu öeldud, Kuningliku Seltsi mõjus talle uuring sedavõrd, et ta hakkas oma tegu ise kartma. Hoolimata seotusest Facebookiga nimetab ta meeldimist „pseudomeelehea säraks“. Seetõttu on inimeste tähelepanu pidevalt häiritud. Selline tähelepanu ärevusega koormatud teadvus võib kahjustada omakorda vaimset võimekust, et mitte öelda otse välja – muuta inimesed lollimaks.

Taoline pideva tähelepanu sõltuvuse seisund segab keskendumisvõimet ja selle kaudu õppimisvõimet. Seetõttu sättis 34-aastane Justin arvutis Facebooki rakenduse kasutamisele tugevad ajapiirid ning blokeeris enda juurdepääsu mitmesse sotsiaalmeedia keskkonda Redditist Snapchatini. Lisaks palus ta oma assistendil häälestada uues telefonis vanemliku kontrolli seaded, mis ei laseks tal alla laadida ühtegi rakendust, sest iseennast ta ei usalda.

Väidetavalt näpib keskmine inimene telefoni päevas 2617 korda, mille käigus võib juhtuda tahtejõuga nii mõndagi. Õnneks on Justin näide insenerist, kes jõudis ähvardavale ohule õigeaegselt järele. Lootkem tema ja teiste heaolu huvides, et ta midagi uut ei leiutaks.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: