Kes on koovitajad ja vigled ning miks nad kaitset vajavad? ({{commentsTotal}})

Suurkoovitaja, 23.05.2014 Tartumaa.
Suurkoovitaja, 23.05.2014 Tartumaa. Autor/allikas: Uku Paal (www.estbirding.ee)

Rahvusvaheline kahlajate ekspertgrupp, kuhu kuulusid ka Eesti ornitoloogid Hannes Pehlak ja Jaanus Elts, kaardistasid lindude kaitse eesmärgil koovitajaid ning viglesid ohustavaid tegureid. Selgus, et suurim mõju koovitajate ja viglede arvukuse vähenemisele on inimtegevusel: elamu- ja äripindade ning taristu arendamisel, maavarade kaevandamisel, saastatusel ja kliimamuutustel. 

Koovitajatel ja vigledel on paljudest teistest kahlajatest suurem kere ja pikem nokk. Oma aeglase elutempo tõttu saavutavad nad suguküpsuse suhteliselt hiljem, sigivad aeglasemalt ning elavad kauem. Koovitajaid ja viglesid kohtab kõikidel kontinentidel peale Antarktika, pesitsusalad aga asuvad neil eranditult põhjapoolkeral.

Koovitajate ja viglede arvukus on viimastel kümnenditel märgatavalt vähenenud ning nende kokku kolmeteistkümnest liigist seitse (põhja- ja helekoovitaja (Numenius borealis, N. tenuirostris), idakoovitaja (N. madagascariensis), alaska koovitaja (N. tahitiensis), suurkoovitaja (N. arquata), vöötsaba- ja mustsaba-vigle (Limosa lapponica, L. limosa)) vajavad kaitset. Sealjuures on helekoovitaja arvukus kriitiliselt madal, põhjakoovitaja võib tänaseks aga olla juba väljasurnud.

Suurkoovitaja, 23.05.2014 Tartumaa. Autor: Uku Paal (www.estbirding.ee)

Koovitaja- ja vigleliikide paljud asurkonnad kasutavad mitmeid erinevad rändeteid, mistõttu ohte on võimalik hinnata globaalselt. Rahvusvaheline kahlajate ekspertgrupp, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli zooloog Hannes Pehlak ja Tartu ülikooli doktorant Jaanus Elts, kaardistasid lindude kaitse eesmärgil koovitajaid ning viglesid ohustavaid tegureid. Selgus, et suurim mõju koovitajate ja viglede arvukuse vähenemisele on inimtegevusel: elamu- ja äripindade ning taristu arendamisel, maavarade kaevandamisel, saastatusel ja kliimamuutustel. Seejuures on rändeteedel, pesitsusaladel ning talvitamisaladel ohud erinevad: talvitamisaladel varitsevad ohud on suuremad kui pesitsusaladel, sealjuures ohud maakasutuse muutumise tulemusena on suuremad rannikuäärseil talvitamisaladel. Kõige rohkem ohte varitseb Ida-Atlandi rändeteed kasutavaid koovitajaid ja viglesid.

Mustsaba-vigle, 14.06.2012 Saatse. Autor: Margus Ots

Euroopas on mustsaba-vigle ja suurkoovitaja asurkonnad kahanenud intensiivse põllumajanduse tõttu – sagedasema niitmise ning karjatamiskoormuse tõustes on sagenenud pesade hävimine ja lennuvõimetute poegade hukkumine; rohukasvu soodustavate meetmete, näiteks rohumaade kuivendamise tulemusel on halvenenud elupaikade kvaliteet ja kannatanud poegade kasvamine. Näiteks Venemaal ja Põhja-Kasahstanis pesitsevate kahlajate arvukuse langus on ilmselt põhjustatud stepialade muutmisest põllumaaks. Alahinnata ei saa ka linnujahi mõju, näiteks Prantsusmaal kütiti enne hiljutise keelu jõustumist aastas 10 000 – 15 000 mustsaba-viglet. Kuigi jahipidamine on mõningates Euroopa riikides siiani lubatud, on jahipiirangute jõustudes lindude ellujäämus kasvanud.

Ekspertgrupi koostatud ülevaade on heaks lähtepunktiks kaitsemeetmete planeerimisel. Siiski sõltub edasine populatsioonide saatus just rahvusvahelisest koostööst, mis määrab, kas ja kui kiiresti kõikidel koovitajate ning viglede poolt kasutatavatel aladel – nii pesitsus- kui ka talvitamisaladel ja rändeteedel – suudetakse kaitsemeetmeid rakendada.

Allikas: Pearce-Higgins J, Brown D, Douglas D, Alves J, Bellio M, Bocher P, . . . Verkuil Y, (2017). A global threats overview for Numeniini populations: Synthesising expert knowledge for a group of declining migratory birds. Bird Conservation International.

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: