Uus e-teenus aitab määrata infokülluse käes vaevleval arstil ohutumat ravi ({{commentsTotal}})

Septembris võttis Regionaalhaigla kasutusele e-teenuse, mis aitab arstil määrata neerupuudulikkusega patsiendile õiget ravimiannust. See tõotab muuta neeruhaiguste ravi varasemast märksa ohutumaks.

Otsustustoe töötasid välja Tallinna tehnikaülikooli e-meditsiini keskuse teadlased koostöös Celsius Healthcare'iga. Samasuguse koostöö tulemusena on juba veidi üle aasta olnud Eestis kasutusel ravimite koostoime andmebaas, mis annab retsepti kirjutavale arstile kohe märku võimalikest ebasobivatest ravimikombinatsioonidest.

Analüüsidega on neerupuudulikkust tuvastada võrdlemisi lihtne. Paraku on aga sellistele patsientidele ravimite annustamise juhised sageli vastukäivad. Loodud e-teenuse puhul saavad kokku patsiendi haiguslugu ja Renbase'i andmebaas, mis koondab andmeid selle kohta, kuidas mõjub neerupuudulikkusega haigele üks või teine ravim.

E-teenus ühendab haigla infosüsteemis oleva patsiendi neerufunktsiooni näidu ning ravimi annuse ja kuvab selle automaatse soovitusena arstile. "Tihti on neid soovitusi hästi palju. Näiteks ravimite koostoime puhul on andmebaasis 20 000 erinevat koostoimesoovitust. Seda pole võimalik pähe õppida. Tehnoloogia abil on võimalik sellist infot töödelda ja automatiseerida ning pakkuda seda integreerituna arsti töövoogu," selgitas Celsius Healthcare’i juht Siim Nahkur.

Seega ei pea tegema arst mingeid lisategevusi selleks, et kontrollida konkreetselt selle patsiendiga seotud ravimiannust. Soovitused saavad olema nii-öelda töövoo osad. "Samuti peab olema see hästi kasutajasõbralik teenus. Meie kasutame sellist valgusfoorist tuttavat punase-kollase-rohelise värvimärgistust, mis võimaldab teha otsuseid hästi kiiresti," lisas Nahkur.

Tallinna tehnikaülikooli tervisethnoloogiate instituudi professori Peeter Rossi sõnul teeb sellise otsustustoe võimalikuks tõsiasi, et Eestis on konkreetselt struktureeritud andmed inimese tervise ja ravimite kohta, mis on neerupuudulikkusega patsientidele kas vastunäidustatud või tuleb nende ravimite annust muuta.

Renbase on enam kui kümne aasta eest Soome kliiniliste farmakoloogide loodud andmebaas, mis on kasutusel enam kui kümnes riigis. Meil kõige lähemal Soomes ja Rootsis. "Andmebaasi uuendatakse neli korda aastas, kui eksperdid hindavad, kas andmebaas vastab uuematel teadmistel põhinevatele metodoloogiatele ja kvaliteedinõuetele," rääkis Nahkur.

Andmebaas koondab ravimiomaduste ja teadusuuringute info, analüüsib selle läbi ning esitab süsteemselt ja tõenduspõhiselt. Seda infot on võimalik kasutada ka lühiteadetena, et arst saaks ka lühikese teate pealt teha juba otsuse.

Teejuht infotulvas
Teadus areneb pidevalt, tuues üha uuemaid teadmisi ravimite, nende mõju ja koosmõju kohta. Selleks, et infotulvas kiiresti orienteeruda, ongi otsustustugede arendamisel oluline roll.

Kui neerupuudulikkusega patsientidele ravimite doseerimise otsustustoe kasu alles hakkab ilmnema, siis veidi üle aasta on Eesti arstide kasutuses olnud ravimite koostoime otsustustugi. Selles andmebaasisi antakse arstidele ja apteekritele kuus üle 300 000 soovituse.

"See on oluline samm ravimiohutuse suunas. Eriti oluline on, et ravimite koostoime ja neerupuudulikkusega ravimite haigete andmebaasid on rakendatavad üle Eesti. Ehk siis, kui mulle kirjutab Pärnus arst välja ühe rohu, Tartus teine arst teise rohu ja Tallinnas kolmas arst kolmanda, siis koostoime andmebaas arvestab kõiki välja kirjutatud ravimeid. Sellise üleriigiliselt töötava patsiendi turvalisust ja ohutust tõstva andmebaasi üle võime olla väga uhked," sõnas Ross.

Rossi sõnul on ülikooli poolt vaadates oluline näha reaalseid tulemusi nende uurimistööde või katsetuste järgselt, mida tehakse kas laboris või koostöös haiglatega. Nõnda pidas ta uue otsustoe loomist e-tervise edasise uurimise ja arendamise seisukohalt harukordseks võimaluseks.

Teemat avasid Siim Nahkur ja Peeter Ross Vikerraadio rubriigis "Nutikas".

Toimetaja: Piret Ehrenpreis, Jaan-Juhan Oidermaa



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: