Professor majanduspreemia saajast: Thaler taipas, et inimestel on tunded ({{commentsTotal}})

Thaler uuris, millist mõju avaldab inimloomus eripärale turuolukorrale
Thaler uuris, millist mõju avaldab inimloomus eripärale turuolukorrale Autor/allikas: Johan Jarnestad/Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia

Nobeli majandusauhinna saanud Richard Thaleri põhiteeneks oli teadlaskonnale meelde tuletamine, et inimesed käituvad nagu inimesed, leidis ERR Novaatorile antud kommentaaris Tallinna tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi professor Karsten Staehr. Kaasaegne tehnika muudab samas Thaleri teadustöö praktilisemaks kui kunagi varem.

Sirgjooneliselt küsides, mis on see üks asi, mida tavaline inimene peaks Thaleri kohta meelde jätma?
Ta võttis psühholoogia ja pani selle majandusteadusse. Enne olid majandusteadlased vaikimisi eeldanud, et inimesed on ratsionaalsed ja väga targad. Thaler ütles aga psühholoogia põhjal, et inimesed teevad mõnikord otsuseid, mis pole täielikult ratsionaalsed. Neil on lühiajalised tunded.

Pean tunnistama, et isegi mina olen majandusest väga kauge inimesena paari tema raamatut lugenud. Kas temast saab üleüldse rääkida kui majandusteadlastest?
Jah, ja kui tipptasemel teadlasest. Inimesed on juba mitu aastat arvanud, et ta võidab Nobeli majandusauhinna. Muidugi, enne üleilmset majanduskriisi võisid sa öelda, et tema eriala oli veidi piiripeal, kohati isegi esoteeriline. Olime harjunud tegelema makroökonoomikas väga edevate mudelitega. Neis eeldati, et inimestel on mõistuspärased ootused. Nad teevad vaid seda, mis neile endale hea. Thaler aga oletas, et inimesed käituvad nagu inimesed ehk ebaratsionaalselt.

Kriis muutis seda ettekujutust ka majanduse põhivoo teadlaste seas. Nüüd tunnistame rõõmsalt, et laseme end mõnikord omaenda ideedest liigselt kaasa haarata. Kriis näitas, et seda tuleb tõsiselt võtta.

Kui vaadata eelmise aasta preemiat, anti see kokkuleppeteooria arendamise eest, mis on olemuslikult samuti väga inimlik teema. Tegu tundub olevat laiema nihkega.
Majandus areneb teadusena. Ma ei näeks Thalerit olevat enam kuskil selle kaugemas ääres. Ta on saanud osaks majanduseteaduse põhivoost. Me peame majandusest niimoodi mõtlema. Rikkuse jaotuse, ebavõrduse ja vaesuse uurimisest on saanud majandusteaduse põhifookus. Ebavõrdsust uurivad isegi keskpangad. Minu jaoks on see väga mõistlik. Olen rõõmus, et Thaler auhinna sai.

Palun ka paari praktilist näidet, kus Thaleri ideid rakendada saab.
Näiteks löön ma ise kaasa projektis, mille osalisteks on üks Ameerika ülikool ning mõned suuremad ettevõtted ja pangad. Idee on panna inimesed väikestega tõugetega mõistlikumaid otsuseid langetama. Niimoodi, nagu kirjeldas seda Thaler.

Kui maksad oma mobiiliga, saadab see sulle sõnumi, et oled juba palju ostnud – kas sa oled ikka endaga rahul? Hollandis on idee tuletada inimestele sarnasel viisil meelde, et sa ei säästa väga palju pensioniks. Sulle saabub meeletuletus, et keskmine hollandlane säästab nii palju, sina aga nii palju. Edasised uuringud peavad näitama, kas sellisest mobiilteavitusest piisab inimeste käitumise muutmiseks või on vaja rakendada ka teisi meetmeid.

Mõistmine, kuidas inimesed riski suhtuvad ja suuremaid turge näevad, aitab vältida inimestel otsuseid, mis pole väga targad ja ergutada neid õigel ajal ümber mõtlema.

Veel mõne aasta eest oleks olnud taoliste teavituste n-ö viisakalt saatmine märksa raskem.
Mõned ideed, nagu väikeste nükete, infokildude ja ideede andmine on praegu palju lihtsam. Me saame seda teha sinu mobiili- või arvutiekraanile ilmuva hüpikaknaga. Vastav uurimistöö on muutnud olulisemaks ja kergemini rakendatavaks, seda nii Hollandis kui ka Eestis.



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: