Superbakterite levikut ei saa aeglustada piiranguteta karjakasvatuses ({{commentsTotal}})

Üks suur mure on see, et bakterid saavutavad üha enam resistentsust antibiootikumide suhtes, mis mõistagi vähendab nende ravimite tõhusust. Ka siis, kui neid antibiootikume antakse kariloomadele, suudavad omandada bakterid resistentsuse, mis avaldub edaspidi ka inimesele määratud ravimite puhul.

Ühe tänavuse teadusuuringu järgi ei piisagi resistentsuse vältimiseks sellest, kui piirata inimeste antibiootikumiravi, vaid kindlasti on vaja piirata ka nende kasutamist karjakasvatuses.

Nüüd on Ameerika Ühendriikides Washingtoni linnas tegutseva haiguste dünaamika, ökonoomika ja poliitika keskuse teadlane Ramanan Laxminarayan koos kolleegidega avaldanud ajakirjas Science kolmepunktilise praktilise kava, kuidas piirata globaalselt antibiootikumikasutust karjakasvatuses nii, et sellest võiks olla ka tegelikku kasu.

Nad panevad esiteks ette, et maailma jõukamad riigid ja Hiina võtaksid endale kohustuse mitte anda oma kariloomadele rohkem antibiootikume, kui antakse maailmas keskmiselt. See meede vähendaks autorite sõnul antibiootikumide kasutust kariloomadel 2030. aastaks 60 protsendi võrra.

Teiseks, kui inimesed sööksid aastal 2030 kõige rohkem 165 grammi loomset valku päevas, väheneks kariloomade antibiootikumide tarve praegusega võrreldes 22 protsenti.

Kolmandaks tuleks loomulikult kehtestada maks. Laxminarayan ja ta kolleegid arvutavad, et kui rakendada veterinaarsetele antibiootikumidele 50-protsendine maks, siis kahaneks nende globaalne tarbimine ligi kolmandiku võrra.

Kui aga rakendada korraga kõiki kolme meedet, siis langeks antibiootikumide kasutus loomakasvatuses 80 protsenti. See on Laxminarayani sõnul täiesti tehtav, aga ka hädavajalik.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: