Teadlane teab: kas maailma võiksid valitseda ainult teadlased? ({{commentsTotal}})

Vajadusest elada elu teadmisepõhiselt ja langetada otsuseid teadusele tuginedes räägitakse tänapäeval üha enam. Ulmes maalitakse lugejate silmade ette ühiskondi, mida juhivadki teadlased. Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi teaduskommunikatsiooni lektor Arko Olesk nendib aga, et lõplikku tõde ei paku isegi teadus.

Inglise filosoof ja riigimees Francis Bacon kujutas oma teoses "Uus Atlantis" utoopilist ühiskonda, kus üks tähtsamaid asutusi oli teadusele pühendatud Saalomoni maja. Ka tänapäeval räägitakse palju teadmistepõhisusest. Kuid kuivõrd on võimalik otsustada vaid teaduslikel alustel?

See osutub võimatuks kahel põhjusel. Esiteks põrkame tegelikus elus varem või hiljem sellele, et teaduslikul ennustusvõimel on piirid. Pole ju üks otsus olemuselt midagi muud kui soov kujundada tulevikku teatud viisil. See aga eeldab, et me suudame hinnata, mis juhtub ühe või teise valiku korral: kui ma teen nii, siis juhtub naa.

Kui paljude ainelise maailma asjade korral seda suudamegi – näiteks suudame täpselt ennustada planeetide liikumist või elektronide käitumist – siis paljuski on meie maailmas veel sellist, kus süsteemid on liiga keerukad, et olla täpselt ennustatavad. Igapäevane näide on ilm, mille puhul piirdub enam-vähem täpne ennustus paari päevaga. Ka inimese tervise ja inimühiskonna puhul tuleb tõdeda, et kindlaid ennustusi saab teha väga vähe, enamasti saavad ka teadusuuringud pakkuda vaid tõenäolisi tulemusi, mille juurde jääb alati teatud annus määramatust.

Teiseks on kõigi otsuste teaduslikkus võimatu seetõttu, et paljude otsuste puhul ei anna tulemust mõõta objektiivsel "õige-vale" skaalal. Pigem on alternatiivsetel valikutel kõigil omad head ja vead ning see, millist neist eelistame, sõltub eelkõige meie väärtustest ja hoiakutest. Parim näide on poliitika – iga erakond üritab realiseerida omaenda nägemust paremast ühiskonnast ja me ei saa teaduslikult öelda, milline neist on kõige õigem. Küsimused näiteks lastetoetuse suurusest või luksuskaupade maksustamisest kuuluvad väärtusotsuste valdkonda.

See kõik ei tähenda, et me peaks loobuma püüdlemast teadmistepõhise otsustamise poole. Oluline on vaid tunnetada piire, kui kaugele meie teadmised ulatuvad ja kust algavad väärtusotsustused. Vaadeldes praeguse Eesti poliitikakujundamist, võiks ekspertteadmisi kindlasti kasutada rohkemgi. Takistuseks selles on niihästi mõlemapoolsed ettevaatlikud hoiakud, mugavus kui ka oskused vastastikku suhelda.

Pikka aega on probleemiks olnud ka teadusilma suhteline suletus, mille tõttu polnud paljudel vahetut juurdepääsu uusimatele teadmistele või oli see üsna keeruline. Nüüd, avatud teaduse liikumise raames astutakse samme teadmiste laiemaks levitamiseks ühiskonnas, näiteks panustades teaduskommunikatsiooni, aga ka avaldades artikleid avatud juurdepääsuga (Open Access) ajakirjades ning riputades uuringute algandmed üles avalikesse andmebaasidesse.

Kahtlemata on neist teadmistest meie otsustele palju tuge, kui me neid vajame ja leida ning tõlgendada oskame. Kuid teadus – õigemini mitte keegi mitte kusagil – ei valda "tõde", millest oleks kasu kõigi maailma otsuste langetamisel.


Kui varem sündisid loengutes käsitletud teemad ülikooli seinte vahel, siis nüüd saavad küsimusi välja pakkuda ka vaatajad ja lugejad! Kui sul on põnev küsimus, siis pane Tallinna ülikooli teadlased proovile ja saada see e-posti aadressil minut@tlu.ee

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: