Suur osa maailma meest on saastunud mesilasi hukutavatest putukamürkidest ({{commentsTotal}})

Neonikotinoide leiti 75 protsendis uuritud proovidest.
Neonikotinoide leiti 75 protsendis uuritud proovidest. Autor/allikas: maestro17ca/Creative Commons

Pea 200 maailma eri paigast pärinevaid meeproove leidnud teadlased leidsid neist 75 protsendis jälgi neonikotinoididest. Laialdasi lahkhelisid põhjustavate taimekaitsevahendite sisaldus polnud mees piisavalt kõrge, et ohustada inimeste tervist. Küll aga oleks see igal kolmandal juhul kahjustanud vähemal või rohkemal määral mesilaste heaolu.

"Sedavõrd madala taseme juures pole need mesilastele tõenäoliselt surmavad. Kuid selleks piisaks nende ajufunktsioonide mõjutamiseks. See võib kahjustada nende võimet teha korjelende ning tolmeldada meie põllukultuure ja looduses kasvavaid taimi," nentis uurimusega paralleelselt ilmunud perspektiiviloo autor Chris Connolly, Dundee ülikooli neurobioloogia lektor mittetulundusühingule Science Media Centre antud kommentaaris.

Lektor lisas, et ühendid pole inimestele kuigi mürgised. See julgustab nende laialdast kasutust. Paraku soodustab mürgi ennetuslikel eesmärkidel kasutamine resistentsuse teket. Neonikotinoidide tõhusus hakkab langema.

Värskes töös kasutasid Šveitsi teadlased eesotsas Edward Mitchelliga Neuchateli ülikoolist kümnete kodanikuteadlaste abi. Kokku saatsid viimased neile uurimiseks 198 maailma eri piirkonnast kogutud proove, neljandik proovidest pärines Euroopast.


Lugemissoovitus:
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!


Kõige sagedamini leiti vähemalt ühest pestitsiidist jälgi Põhja-Ameerikast teele läkitatud mees – saastunud oli 86 protsenti proovidest. Piirkonnale järgnesid vastavalt 80 ja 79 protsendiga Aasia ja Euroopa. Neonikotinoidide laialdasest kasutusest annab aimu ka tõdemus, et nende jälgi leiti isegi Vaikse ookeani keskel ja Lääne-Aafrika rannikul asuvate saarte mees. Kokkuvõtlikult täheldati vähemalt ühte neonikotinoidi 75 protsendis proovides.

"Üldiselt jäi neonikotinoidide sisaldus jäi kaugelt alla inimestele ohtlikuks kuulutatud määra. Seega ei peaks mett armastavad inimesed muret tundma. Minu enda mesitarust leiab kolme erineva neonikotinoidi jääke. Ma annan seda mett enda lastele aga sellele vaatamata," märkis uurimuse juhtivautor Alexandre Aebi ERR Novaatorile.

Mesilaste pärast tuleks aga leidude valguses muret tunda. Tervelt 34 protsendis proovides ületas putukamürkide sisaldus piiri, millest alates on täheldatud katsetes häireid mesilaste kognitiivses võimekuses, immuunsüsteemi nõrgenemist ja mesilasperede kasvu aeglustamist. Enam kui pooltes proovides märgati vähemalt kahte erinevat mürki. Eelnevate töödes on näidatud, et kahe mürgi koosmõju on suurem kui nende mõju üksikuna.

Kuigi Aebi ja ta kaaslaste uuring on suurim omataoline, märkisid tööstuse esindajad, et proovide arv oli üheste järelduste tegemiseks siiski liiga väike. "Jääkide leidmise pärast pole põhjust iseenesest muret tunda. /.../ Konkreetselt antud uuringu leidudest rääkides on jääkide tase vaevumärgatav ja kaugelt väiksem inimeste ohutust ülempiirist," märkis näiteks neonikotinoidide tootjaid esindava Euroopa Taimekaitse Assotsiatsiooni kommunikatsioonijuht Graeme Taylor BBC-le antud kommentaaris.

Teised teadlased on rõhunud neonikotinoidide täieliku keelustamise asemel nende mõistlikumale kasutamisele. Hetkel Euroopas saada olevad neile peamist alternatiivi pakkuvad putukamürgid – püretroidid võivad olla mesilastele kohati neonikotinoididest isegi kahjulikumad.

"Kahjuks on meie põllumehed suuresti pestitsiidi-usku. Peamise integreeritud taimekasvatussüsteemi koostisosana on meil kasutusel korralik viljavaheldus. /.../ Häda on muidugi ka selles, et integreeritud süsteemile üleminekuks konkreetne retseptiraamat puudub. Igaüks peab rohkem tööd ja vaeva nägema ning üleminekuaastad võivad rasked olla," tõdes Eesti maaülikooli taimekaitse osakonna teadur Reet Karise juulis ERR Novaatorile saadetud kommentaaris.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: