Doktoritöö leidis, mis põhjustab Pärnus või Haapsalus tormiga üleujutuse ({{commentsTotal}})

Paadiga tänaval: Pärnu 2005.
Paadiga tänaval: Pärnu 2005. Autor/allikas: aasta jaanuaritormi päevil. Postimees/Scanpix

TTÜ küberneetika instituudi doktorant Katri Pindsoo kaitseb täna doktoritööd, milles leidis vastuse küsimusele, mis määrab ära selle, kas Pärnus või Haapsalus tekib merevee tõusu tagajärjel üleujutus.

Läänemere veetasemete prognoosi teeb keerukaks asjaolu, et üle Taani väinade liikuvate tormide seeriad võivad merre pressida nii palju vett juurde, et kogu mere veetase tõuseb kuni ühe meetri võrra.

Sellele protsessile ja tavapärasele tormiajule lisandub mõnes rannalõigus tugeva lainetuse tekitatud veetaseme tõus. Ülikõrged veetasemed ohustavad kõige enam laugetel ning lainetele avatud rannikutel paiknevaid linnaosi, mille hulka kuuluvad nii Pärnu ja Haapsalu kui ka mitmed Tallinna uusrajoonid.

Doktoritöös küsitakse, millisel neist komponentidest või nende kombinatsioonidest on määrav osa viimasel ajal Eesti rannikul esinenud ekstreemsete veetasemete, ehk lihtsamalt öeldes üleujutuste kujunemisel.

Doktoritöö juhendaja, lainetuse dünaamika labori juhataja ning ehituse ja arhitektuuri instituudi professor, akadeemik Tarmo Soomere: „Võime rahulikult magada seni, kuni kõik need kolm komponenti ei ründa korraga.”

Tööst nähtub, et ida suunas avatud rannaosades on alati üks neist komponentidest puudu, teisisõnu, ekstreemsed veetasemed ei saa väga kõrgeks minna. Edela, lääne ja põhja poole vaatavates randades saavad nad aga korraga toimida.

Kõige salakavalam on laineaju, mis võib ohustada ligi 50 protsenti rannajoonest ja mõnes Tallinna rannaosas lisada niigi kõrgele veetasemele 70–80 sentimeetrit. See veetõus on äärmiselt tundlik rannajoone orientatsiooni suhtes, mistõttu seda mõõta on väga keeruline.

Üleujutus Pärnus 2005. aastal. Allikas: Scanpix/Pärnu Postimees

Töös vaadeldakse, kuidas on väga kõrged laineajud muutunud piki Tallinna ja Muuga lahe randa alates 1980. aastast. Ida poole avatud rannalõikudes oli kuni 2012. aastani suur osa rekorditest püstitatud 1980ndate algul. Peaaegu kõik need rekordid ületati 2012–2014, mis tähendab, et ligi kolmkümmend aastat puudunud tugevad idatormid on Soome lahel tagasi.

Kui maailmaookeani veetase tõuseb ligikaudu 1–3 millimeetrit aastas, siis Eesti rannikul kasvavad aastase veetaseme maksimumid palju kiiremini. Sõltuvalt kohast keskmise kiirusega 4–10 mm/aastas.

Tormidega Läänemerre lisaks pressitud vee hulga (ehk mere taustveetaseme) ekstreemumite kasv annab sellest igal pool ligikaudu 4 mm/aastas. Tormiaju panus veetaseme maksimumidesse varieerub aga päris palju, praktiliselt nullist Lääne-Eesti saarestiku randades kuni tasemeni 6 mm/aastas Soome lahe ja Riia lahe idaosas.

„Sellise ebatavalise ja mõneti ootamatu mustri põhjuseks saab pidada vett Põhjamerest Läänemerre suruvate tormiseeriate pikenemist koos sellega, et kõige kõrgemaid tormiajusid tekitavad tuuled puhuvad nüüd mõnevõrra teisest suunast. Näiteks Soome lahes on tõenäoliseks „süüdlaseks“ üksikud väga tugevad läänetormid. Samas ei tähenda see, et senine tugevate tuulte muster oleks kadunud, lihtsalt on lisandunud teistsugused tormid ja nende seeriad,“ selgitas professor Soomere.

Doktoritööd “Ekstreemsete veetasemete komponentide ajalis-ruumiline muutlikkus Eesti rannikul” juhendas akadeemik professor Tarmo Soomere (TTÜ). Oponendid on professorid Jaak Monbaliu (Leuveni ülikool) ja Magnus Larson (Lundi ülikool)

Toimetaja: Marju Himma



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: