Doktoritöö leidis, mis põhjustab Pärnus või Haapsalus tormiga üleujutuse ({{commentsTotal}})

Paadiga tänaval: Pärnu 2005.
Paadiga tänaval: Pärnu 2005. Autor/allikas: aasta jaanuaritormi päevil. Postimees/Scanpix

TTÜ küberneetika instituudi doktorant Katri Pindsoo kaitseb täna doktoritööd, milles leidis vastuse küsimusele, mis määrab ära selle, kas Pärnus või Haapsalus tekib merevee tõusu tagajärjel üleujutus.

Läänemere veetasemete prognoosi teeb keerukaks asjaolu, et üle Taani väinade liikuvate tormide seeriad võivad merre pressida nii palju vett juurde, et kogu mere veetase tõuseb kuni ühe meetri võrra.

Sellele protsessile ja tavapärasele tormiajule lisandub mõnes rannalõigus tugeva lainetuse tekitatud veetaseme tõus. Ülikõrged veetasemed ohustavad kõige enam laugetel ning lainetele avatud rannikutel paiknevaid linnaosi, mille hulka kuuluvad nii Pärnu ja Haapsalu kui ka mitmed Tallinna uusrajoonid.

Doktoritöös küsitakse, millisel neist komponentidest või nende kombinatsioonidest on määrav osa viimasel ajal Eesti rannikul esinenud ekstreemsete veetasemete, ehk lihtsamalt öeldes üleujutuste kujunemisel.

Doktoritöö juhendaja, lainetuse dünaamika labori juhataja ning ehituse ja arhitektuuri instituudi professor, akadeemik Tarmo Soomere: „Võime rahulikult magada seni, kuni kõik need kolm komponenti ei ründa korraga.”

Tööst nähtub, et ida suunas avatud rannaosades on alati üks neist komponentidest puudu, teisisõnu, ekstreemsed veetasemed ei saa väga kõrgeks minna. Edela, lääne ja põhja poole vaatavates randades saavad nad aga korraga toimida.

Kõige salakavalam on laineaju, mis võib ohustada ligi 50 protsenti rannajoonest ja mõnes Tallinna rannaosas lisada niigi kõrgele veetasemele 70–80 sentimeetrit. See veetõus on äärmiselt tundlik rannajoone orientatsiooni suhtes, mistõttu seda mõõta on väga keeruline.

Üleujutus Pärnus 2005. aastal. Allikas: Scanpix/Pärnu Postimees

Töös vaadeldakse, kuidas on väga kõrged laineajud muutunud piki Tallinna ja Muuga lahe randa alates 1980. aastast. Ida poole avatud rannalõikudes oli kuni 2012. aastani suur osa rekorditest püstitatud 1980ndate algul. Peaaegu kõik need rekordid ületati 2012–2014, mis tähendab, et ligi kolmkümmend aastat puudunud tugevad idatormid on Soome lahel tagasi.

Kui maailmaookeani veetase tõuseb ligikaudu 1–3 millimeetrit aastas, siis Eesti rannikul kasvavad aastase veetaseme maksimumid palju kiiremini. Sõltuvalt kohast keskmise kiirusega 4–10 mm/aastas.

Tormidega Läänemerre lisaks pressitud vee hulga (ehk mere taustveetaseme) ekstreemumite kasv annab sellest igal pool ligikaudu 4 mm/aastas. Tormiaju panus veetaseme maksimumidesse varieerub aga päris palju, praktiliselt nullist Lääne-Eesti saarestiku randades kuni tasemeni 6 mm/aastas Soome lahe ja Riia lahe idaosas.

„Sellise ebatavalise ja mõneti ootamatu mustri põhjuseks saab pidada vett Põhjamerest Läänemerre suruvate tormiseeriate pikenemist koos sellega, et kõige kõrgemaid tormiajusid tekitavad tuuled puhuvad nüüd mõnevõrra teisest suunast. Näiteks Soome lahes on tõenäoliseks „süüdlaseks“ üksikud väga tugevad läänetormid. Samas ei tähenda see, et senine tugevate tuulte muster oleks kadunud, lihtsalt on lisandunud teistsugused tormid ja nende seeriad,“ selgitas professor Soomere.

Doktoritööd “Ekstreemsete veetasemete komponentide ajalis-ruumiline muutlikkus Eesti rannikul” juhendas akadeemik professor Tarmo Soomere (TTÜ). Oponendid on professorid Jaak Monbaliu (Leuveni ülikool) ja Magnus Larson (Lundi ülikool)

Toimetaja: Marju Himma



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: