Inimese sõrmejäljes on turvaauk ({{commentsTotal}})

Sõrmejälgede identifitseerimise taga on Sir William James Herschel
Sõrmejälgede identifitseerimise taga on Sir William James Herschel Autor/allikas: AFP/Scanpix

Politseinik võtab kuriteopaigalt sõrmejäljed, roimar tabatakse ja mõistetakse süüdi. Elementaarne. Kuid Ameerika teadlastel on vastuväide. Ameerika Teaduse Edendamise Assotsiatsiooni töörühma asjakohase aruande koostajad väidavad, et kuriteopaigalt võetud sõrmejälgede omistamine ühele kindlale isikule ei ole lõpuni õigustatud ega teaduslikult põhjendatud.

Üks autoreid, Joseph Kadane Carnegie Melloni ülikoolist väidab, et kuigi sõrmejälgede analüüsijad kõnelevad alailma, et on jälgede põhjal isiku identifitseerinud, ehk kindlaks teinud, et isik, kes jättis sõrmejäljed kuriteopaika, on seesama isik, kelle sõrmejäljed on andmebaasis, näitab teaduskirjanduse ülevaade, et ei ole olemas mingit teaduslikku alust hinnata, kui mitmel inimesel mõnes linnas, riigis või terves maailmas on sõrmejälgedel samasugused või praktiliselt eristamatud tunnusmärgid.

Kadane kirjutab aruandes koos kaasautorite William Thompsoniga Irvine'i California ülikoolist, John Blackiga kriminalistikaettevõttest Black & White Forensics ja Anil Jaininga Michigani osariigi ülikoolist, et andmeid, mille põhjal saaks määrata, kui unikaalsed inimeste sõrmejäljed tegelikult on, ei ole piisavalt.

Seetõttu ei ole nende sõnul ka teaduslikku alust väiteil, et uurijad on suutnud puhtalt sõrmejälgede analüüsi alusel piiritleda võimalikku sõrmejälje jätnute ringi üheainsa isikuni.

Samalaadseid kõhklusi ja kahtlusi sõrmejälgede täieliku usaldusväärsuse suhtes on esitatud varemgi. Uus aruanne toob täpsemini esile, mis on sel alal teada ja mis mitte.

Aruanne annab ka 14 soovitust, milliseid uurimissuundi edaspidi käsile võtta, et sõrmejäljepõhist isikutuvastust ehk daktüloskoopiat edendada.

Toimetaja: Marju Himma



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: