Lihtne selgitus: mille eest saadi Nobeli keemiaauhind ({{commentsTotal}})

Enne ja pärast. Nobeli keemiapreemia laureaatide töö on võimaldanud krüomikroskoopia lahutusvõimet viimastel aastatel oluliselt kasvatada.
Enne ja pärast. Nobeli keemiapreemia laureaatide töö on võimaldanud krüomikroskoopia lahutusvõimet viimastel aastatel oluliselt kasvatada. Autor/allikas: Martin Högbom/Rootsi Teaduste Akadeemia

Rakkudes, neis eluslooduse saladuste kambrites kihab keerukate molekulide vilgas virvarr. Küll oleks tore aatomi täpsusega teada, kuidas see kõik käib! Sammsammult teadus selle täpsuse suunas ka liigub, aga see tee nõuab hoolt ja püsivust. Hea, kui teame esmalt täpsemini sedagi, kuidas aatomid valgumolekulides paiknevad!

Üldjoontes hakkas valkude kolmemõõtmeline kuju selguma juba möödunud sajandi ˇ1950. aastatel röntgenkristallograafia abil. See tähendab seda, et palju ühesuguseid valgumolekule pandi kokku korrapäraseks kristallvõreks, lasti neile siis röntgenkiiri peale, ja selle järgi, kuhu röntgenkiired valkudest koosnevalt kristallilt põrkasid, arvutati valkude kuju välja. Kuid mõnda sorti valgud keelduvad jonnakalt kristalliks hakkamast, ja ega need valgukristallid üldse enamasti ju väga loomulikud asjad ei ole.

Briti teadlasele Richard Hendersonile tuli 70. aastatel mõte uurida valke elektronmikroskoobiga ehk suunata neile röntgenkiirte asemel elektronide voog. Lõpuks saigi ta elektronmikroskoobiga tehtud üsna häid pilte mõnedest rakumembraanides paiknevatest valkudest. See oli suhteliselt lihtne, sest need valgud olid juba oma loomulikus keskkonnas üsna korrapäraselt paigutunud, nii et elektronide põrkesuundade põhjal sai Henderson valgupildi kokku enamvähem sama matemaatikaga, mida oli juba röntgenkiirte puhul kasutatud.

Kuid suurem osa valke ei paikne loomuldasa korrapäraselt. Ja siin aitas teadust sammu võrra edasi Ameerika teadlane Joachim Frank, kui leidis võimaluse, kuidas panna ühesuguseid valgumolekule elektronmikroskoobi alla ühekaupa ja juhuslikes asendites ning seejärel elektronide põrkesuundade põhjal ikkagi välja arvutada, milline on sedasorti molekulide kolmemõõtmeline ehitus.

Aga elektronmikroskoobil on tegelikult selline väike viga, et tavaliselt löövad mikroskoobi elektronid valgumolekulide ümbert vee minema, mispeale valgumolekulid jäävad vaakumi kätte ja muudavad kuju. Henderson sai sellest murest üle, kui pani oma uuritud valgud glükoosilahusesse. Aga see nipp kõikide valkude puhul ei aita. Ei aita ka valku ümbritseva vee lihtlabane kinnikülmutamine, sest jääkristallid rikuvad mikroskoobi pildi täiesti ära.

Nüüd tuli mängu Šveitsi teadlane Jacques Dubochet, kes leidis võimaluse, kuidas uuritavat molekuli ümbritsev vesi külmutada tahkeks nii kiiresti, et mingeid kristalle ei jõuagi moodustuda. Nii saab pildi selgeks ja ka valk jääb terveks. See meetod sai nimeks krüoelektronmikroskoopia ja seda kasutades on viimastel aastatel õpitud biomolekulidest vägagi üksikasjalikke kolmemõõtmelisi pilte tegema, mis on mõistagi väga huvitavad ja väga kasulikud.

Pole ka väga imestada, et Henderson, Frank ja Dubochet saavad oma teadustöö eest tänavu Nobeli keemiaauhinna.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: