Marsile minevad astronaudid peavad rinda pistma kaasavõetud pisipahalastega ({{commentsTotal}})

Mars500 meeskond matkib Marsi pinnalt proovi võtmist.
Mars500 meeskond matkib Marsi pinnalt proovi võtmist. Autor/allikas: ESA/IPMB

Inimesed pole kunagi üksi. Meist igaühes ja igaühel elab miljardeid baktereid. Enam kui 500 päeva muust maailmas isoleeritud kosmoselaeva maketis elanud meeste mikroobikoosluse uurimine viitas, et pikaajaline eraldatus muust maailmast toob kaasa selle liigilise mitmekesisuse vähenemise. Sõltuvalt ülemvõimu saavatest bakteriliikidest võib see seada ohtu astronautide tervise.

"Me ei tea veel liigilise mitmekesisuse languse põhjust. Sellest ei pruugi saada ka ilmtingimata probleem, kuid see kasvatab riski, et kapsli ökosüsteemis hakkavad domineerima haigustekitajatest bakterid," selgitas uurimuse esimene autor Petra Schwendner, Edindburhi ülikooli mikrobioloog.

Lisaks selgus uuringust, et aja möödudes kasvas teatud oportunistlike ja vastupidavamate bakteritüvede esinemissagedus. Uurimus rõhutab seega Schwendneri sõnul vajadust hoida silm lahti ravimresistentsete bakterite pealetungi suhtes. Selle üheks tähtsaks ennetusmeetmeks peetakse just mitmekesist mikrobioomi.

Scwenderi töörühm uuris Mars-500 eksperimendi vältel kogutud andmeid. Marsi missiooni kõrvalmõjude välja selgitamiseks isoleeriti 2010. aastal Moskva lähistel kuueliikmeline meeskond 520 päevaks välismaailmast peaaegu täielikult.

Tulemuste kohaselt kubisesid eksperimendi lõpuks kapsli pinnad vaatamata nende regulaarsele puhastamist erinevatest bakteritest. Tõsi, "nägime küll mõningaid tõelisi bakterite tulipunkte, kuid kapslis tervikuna jäi nende üldarv normi piiridesse. Hingasime kergendatult, et meeskonnaliikmed polnud bakterite tõttu eksperimendi vältel kuidagimoodi ohus," lisas Schwender. Samas tõi ta välja, et mõned teised bakterid võivad erinevatel pindadel kahjustada ka kosmoselaeva ennast.

Etteaimatavalt leidus kõige rohkem ja erinevamaid baktereid elas moodulis, kus mehed magasid, sõid ja puhkasid. Kõige vähem aga meditsiinimoodulis, kus tehti reisi vältel meditsiinilisi ja psühholoogilisi eksperimente. Moodulit puhastati seetõttu teistest paikadest põhjalikumalt. Kõige enam leiti proovidest inimestega seostatavaid baktereid nagu Bacillusand staphylococcus. Mikroobe leiab näiteks ninast, nahalt ja hingamisteedest. Selle mõned tüved tekitavad nahalööbeid.

"Meiega koos elavad mikroobid võivad tunduda meie jaoks täiesti triviaalsetena. Kuid Maast miljonite kilomeetrite kaugusel on tähtis iga pisisasi," sõnas mikrobioloog.

Uurimus ilmus ajakirjas Microbiome.



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: