Kohtuprotsessist, kus kaotaja saab 15 miljardit dollarit ({{commentsTotal}})

Iirimaa võib saada kohtuvaidluse tulemusel kaotaks jäädes 15 miljardit dollarit.
Iirimaa võib saada kohtuvaidluse tulemusel kaotaks jäädes 15 miljardit dollarit. Autor/allikas: jdhancock/Creative Commons

IT-maailma suurettevõtteid võõrustavad väikeriigid ilmutavad nende käest raha nõudmisel erakordset tõrksust. Halenaljaka tulemina võib Iirimaa kohtuvaidluse tulemusel kaotaja rolli jäädes saada karistuseks 15 miljardit dollarit, märgib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kuuldes kedagi hüüdmas "Kes tahab raha saada?", jätad ilmselt ise minemata, arvates, et nagunii on tahtjaid rohkem kui raha. Seega võiks pettumust vältida. Seekord on olukord teistsugune. Raha on saadaval sadades miljonites. Soovijaid peab ajama seda vastu võtma sunni korras, kohtu ähvardusel, näiteks Iirimaal ja Luxembourgis.

Kasulikuks taustainfoks tasub uurida USA-s teoksil olevat maksureformi. Sellega lubatakse makse vähendades luua uut rikkust, elavdada ettevõtlust ja tööhõivet. Muu hulgas näeb reformikava ette suurte rahvusvaheliste korporatsioonide mujal teenitud kasumi oluliselt madalamat maksustamist, et meelitada kodusesse raharinglusesse välismaistel kontodel hoitavat hinnanguliselt 2,5 triljonit dollarit.

Hetkel näeb seadus ette Google'i või Apple'i suguse hiigelettevõtte mujal teenitud kasumi maksustamist 35-protsendilise maksumääraga. Arusaadavalt püüavad ettevõtted kolmandiku teenistuse loovutamist vältida. Nad hoiavad raha välismaistel kontodel ja kasutavad mitmesuguseid maksude vältimise ja minimeerimise skeeme. Täpset maksumäära pole teada, aga spekuleeritud on ülemere kontodelt koju toodava raha lõivude langetamist kümnele protsendile.

Suured summad erutavad valijate mõtlemist sedavõrd, et tegelik pilt jääb märkamata. Tõenäoliselt ei täidaks ju taoline raha kodustamine lubatud ettevõtlust elavdavat eesmärki. Faktid räägivad iseenesest sellest, et suured ettevõtted ei kannata sugugi raha nappust. Otse vastupidi, riikide ja määratud territooriumite maksustamise reeglite erisuste pakutud võimaluste peensusteni lihvitud ärakasutamise tõttu rüplevad suurfirmad vaba raha meres ja maksavad pakutuga võrreldes asukohamaadele veelgi madalaimaid makse.

Neil on nii palju raha, et paremate valikute puudusel ostavad tagasi oma enda aktsiaid. Näiteks on Apple'il välismaistel kontodel 246 miljardit dollari. Selle raha toomisest USA-sse ei tõuseks väikese ja keskmise suurusega ettevõtluse elavdamisele kuigi suurt kasu. Kasu oleks keskklassi suurenenud ostujõu parandamisest. Mis mõte on midagi toota, kui seda pole kedagi teisel pool letti ostmas?

Euroopa on sünnitanud endale probleemi. Riigid meelitavad rahvusvahelisi peamiselt IT-suurfirmasid läbi maksusoodustuse ja maksudega skeemitamise taluvuse. Riigid näevad kasu suure ettevõtte kodustamises näiteks kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide ning ettevõtete tööhõivena ja riiki heast küljest valgustava turundusliku efekti näol. Rõõmsad ollakse väikese maksumääraga teenitava natukesegi raha üle. Kusjuures nagu selgub, tihti ei saada miljardeid teenivatelt ettevõtetelt sentigi maksutulu.

Selline asjade kord on kahjulik normatiivse täismääraga maksustatavate Euroopa ettevõtete konkurentsivõimele. Murettekitavaks lisaefektiks võib pidada raharikaste USA suurfirmade soodsat ja isegi sunnitud võimalust osta üles edukamaid Euroopa uue tehnoloogia ettevõtteid, saades kaubaga kaasa nende intellektuaalomandi patentide ja ärisaladustena. Tõenäoliselt on loodud osa intellektuaalomandist riiklike või Euroopa Liidu tõukefondide ehk kohalikelt kogutud maksude abil.

Euroopa Liidus tegeleb nende küsimustega konkurentsivolinik Margrethe Vestager. Volinik nõudiski nüüd näiteks Luksemburgilt, et riik küsigu nende juures peakorterit pidavat Amazonilt 250 miljonit Eurot maksude tagantjärele nõudena. Saab näha, kas väikeriik tahab või julgeb minna raha küsima.

Õpetlikuks näiteks on Iirimaa, kellel kästi aasta tagasi Apple käest välja nõuda 15,2 miljardit USD. Tähtajaks määrati käesoleva aasta jaanuar. Formaalselt põhjendatud raha väljanõudmise asemel asus Iirimaa selle vastu sõdima. Jaanuariks oli kohustus täitmata. Riik eelistab suure rahamäe vastuvõtmise asemel hoopiski teha täiendavaid kulutusi raha nõude kohustust apelleeriva protsessiga kohtuskäimisele.

Tõenäoliselt venib kohtuvaidlus mitme aasta pikkuseks ja läheb riigile päris kalliks. Halenaljakaks tulemiks võib olla jäämine kaotaja rolli ja saada karistuseks 15 miljardit dollarit.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: