Lihtne seletus: mille eest saadi Nobeli füüsikaauhind ({{commentsTotal}})

Tore on mere ääres vaadata randuvaid laineid. Kuid meri ei ole ainus loodusnähtus, mis lainetab. 102 aastat tagasi kuulutas Albert Einstein, et lainetada võib isegi niisugune fundamentaalne loodusnähtus nagu aegruum ise.

Möödunud aasta alguses andsid teadlased teada, et Einsteini ennustatud aegruumilained ongi nende vaatlusseadmele nii-öelda randunud. See oli juba iseenesest tore saavutus, ja nüüd lisab toredust asjaolu, et kolm neist teadlastest, ameeriklased Rainer Weiss, Barry Barish ja Kip Thorne saavad tänavuse Nobeli füüsikaauhinna.

Nad saavad auhinna gravitatsioonilainete avastamise eest, nagu aegruumilaineid ametlikult nimetatakse. Õigustatult muidugi nimetatakse, sest Einsteini üldrelatiivsusteooria järgi ei olegi gravitatsioon ehk raskusjõud sisuliselt muud kui aegruumi deformeerumisnähtus.

Kui suure massiga kehad või mustad augud kokku põrkavad, siis hakkavad need deformeerumisnähtused lainetena mööda universumit levima. Avastada ei ole neid olnud kerge, sest aegruumihäirituste mõõtmed on tegelikult päris mikroskoopilised.

Kuid pärast esimese gravitatsioonilainetuse avastamist on teadlased nüüdseks registreerinud veel kolm lainetusjuhtumit. Lootust on, et registreerimised edaspidi üha sagenevad.

Mida enam laineid vaadeldakse ja nende kohta andmeid kogutakse, seda rohkem saavad teadlased teada ka nende suurejooneliste nähtuste kohta, mis gravitatsioonilaineid tekitavad, nagu mustade aukude või ka neutrontähtede omavahelised kokkupõrked.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: