Lihtne seletus: mille eest saadi Nobeli füüsikaauhind ({{commentsTotal}})

Tore on mere ääres vaadata randuvaid laineid. Kuid meri ei ole ainus loodusnähtus, mis lainetab. 102 aastat tagasi kuulutas Albert Einstein, et lainetada võib isegi niisugune fundamentaalne loodusnähtus nagu aegruum ise.

Möödunud aasta alguses andsid teadlased teada, et Einsteini ennustatud aegruumilained ongi nende vaatlusseadmele nii-öelda randunud. See oli juba iseenesest tore saavutus, ja nüüd lisab toredust asjaolu, et kolm neist teadlastest, ameeriklased Rainer Weiss, Barry Barish ja Kip Thorne saavad tänavuse Nobeli füüsikaauhinna.

Nad saavad auhinna gravitatsioonilainete avastamise eest, nagu aegruumilaineid ametlikult nimetatakse. Õigustatult muidugi nimetatakse, sest Einsteini üldrelatiivsusteooria järgi ei olegi gravitatsioon ehk raskusjõud sisuliselt muud kui aegruumi deformeerumisnähtus.

Kui suure massiga kehad või mustad augud kokku põrkavad, siis hakkavad need deformeerumisnähtused lainetena mööda universumit levima. Avastada ei ole neid olnud kerge, sest aegruumihäirituste mõõtmed on tegelikult päris mikroskoopilised.

Kuid pärast esimese gravitatsioonilainetuse avastamist on teadlased nüüdseks registreerinud veel kolm lainetusjuhtumit. Lootust on, et registreerimised edaspidi üha sagenevad.

Mida enam laineid vaadeldakse ja nende kohta andmeid kogutakse, seda rohkem saavad teadlased teada ka nende suurejooneliste nähtuste kohta, mis gravitatsioonilaineid tekitavad, nagu mustade aukude või ka neutrontähtede omavahelised kokkupõrked.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: