General Motorsi märgiline otsus kannustab bensiiniajastu vaevalist lõppu ({{commentsTotal}})

General Motorsi elektriauto Chevrolet Bolt EV.
General Motorsi elektriauto Chevrolet Bolt EV. Autor/allikas: Gary Cameron/Reuters/Scanpix

USA autotööstuse hiid General Motors teatas hiljuti, et keskendub edaspidi vaid elektriautode arendamisele. Kuigi tegu on terves maailmas märgilise otsusega, ei pruugi bensiinilõhnaline ajastu kaduda veel niipea, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Sada aastat sisepõlemismootoreid tootnud ning omaaegseid USA autoturu pioneere üles ostnud ja koondanud General Motors teatas, et jätab bensiini ja diislilõhnalise ajastu maha. Edaspidi keskendub ettevõte vaid puhast elektrit kasutavate sõidukite ärile. Järgmise viie aastaga kavatsetakse turule tuua 20 uut mudelit, neist kaks juba järgmisel aastal.

Sarnaseid plaane on kuulutanud nii Volvo, Jaguar, Land Rover kui ka Aston Martin. Igal ühel kalendris natukene erinev ajakava. General Motorsi teeb neist eriliseks suurus ja autoturu tippude seas domineeriv positsioon. Firma müüb aastas umbes 10 miljonit uut sõiduautot ja maasturit. Kuigi ka teised suuremad autotootjad liiguvad samas suunas, on olnud nende teated pigem mõõdukamad arendustiimide ja -plaanide tutvustused.

Võib-olla ei pidanud GM-i juhtkonna närvid enam ootamisele vastu, kuuldes järjekordse riigi kavadest lõpetada sisepõlemismootoritega sõidukite müük. Olgu näiteks Prantsusmaa, Suurbritannia, Holland, Norra ja šokeerivamast otsast umbes poole maailma autoturust täitev Hiina ja India. Samas võib teate taga olla tegemist ajastut lõpetava külma kalkulatsiooniga, sarnaselt jääaugus suplejatele. Tagasiteed pole, venitamine ja ebalemine tekitaks vaid segadust. Parem on vähendada enda ja investorite ebakindlust avalike jõuliste lubadustega.

Järgnev etapp sarnaneb nii külma vette hüppajat kui ka pealtvaatajaid tabava šokiga, mis tõukab tagant harjumuspärasuse mugavust häirivaid muutusi. Mis sunnib firmat elektriautosid tootma, kui täna teenib ettevõte igalt elektriauto Chevy Bolt müügilt kahju umbes 9000 dollari? Järelikult peab neid hirmutama midagi suuremat kui hetkel ebarentaabel äri. Loomulikult peab paistma ka midagi helget. Näiteks kasvab elektriautode müük aastases tempos umbes 60 protsendi võrra. Seda on sama palju, kui oli vaja Fordi Mudel T puhul saja aasta eest tänavaid valitsenud hobukaarikute väljatõrjumiseks.

General Motorsi otsus on tõenäoliselt firma ajaloos kõige sügavamate tagajärgedega. See võib kujundada kogu maailma. Küsimus ei ole firma toodangus, vaid signaalis. Märguandes, mida ootavad mitmed autoäri servas ja sellest välja jäävad osapooled. Mõned lootuste ja teised kartustega.

Kartustele keskendudes piisab viitest riikide rahandusministeeriumitele, kus peaks põhjustama suure autofirma kaudu kinnitust leidnud stsenaarium riigi eelarve täitmiseks olulise kütuseaktsiisi laekumise vähenemisest parajalt nördimust. Riigid armastavad autokütuste maksustamist. Selle lõivu eest on raske põgeneda, kui isegi põgenemisautos põleks tõenäoliselt aktsiisiga maksustatud kütus.

Eestis peaks lõppeva aastaga kütuseaktsiisidena riigi kukrusse laekuma umbes pool miljardit eurot. Kui viimane aktsiisi tõstmisele järgnenud kütusemüügi kõikumine sõi riigi ja ärimeeste närve, siis mis juhtub, kui mõne aastaga muutub autopark ja sõidukikütuse tarbimine hakkab süsteemselt langema?

Kui bensiini ja diisli kasutus vähenevad, peaks langema ka hind. Tõenäoliselt on Eesti tarbimise efekt väike. Seetõttu peaksimegi pigem vaatama suurtes riikides ja suurtes firmades toimuvat. Kui elektriautode kasutuselevõtt jätkub tänases tempos, ennustatakse naftaturule kriisi juba viie aasta pärast.

Elektriautot võib võrrelda ratastega tahvelarvutiga. Selle aku ei pea olema pidevalt täis, aga maailm peab olema täis võimalusi aku lühiajaliseks laadimiseks tööl, kodus, kohvikus ja maanteeveerel. Oluliseks on tarbitava voolu kogus. See vastab väikese majapidamise võimsusele. Seega on vaja arendada laadimispunktide võrgustikku, mis võib tuua omakorda kaasa elektrihinna tõusu. Kuna see on majandusega rohkem põimunud, põhjustab see arvatavasti suuremat sotsiaalset valu kui autokütuste hinnamuutus. Tõenäoliselt ei saa elektrit liiga palju maksustada.

Osa puudujäävast rahast võetakse autodelt. Siis peaks elektrisõidukite hind lisatavate maksude tõttu tõusma ja nende ostmine muutub vähem atraktiivseks. See omakorda võib muuta üleminekuajaks vedelkütust tarbivate autode pidamise ajutiselt uuesti atraktiivseks, ajades närvi krussi samaaegselt elektri- ja tavaautode tootjatel, kuna töö mõlemal suunal tähendab topelt riske.

Nende näidetega probleemid ei lõppe. Küll võib lõpetuseks tõdeda, kui palju ühe autofirma otsus võib tähendada.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: