Arstid: keisrilõige on endiselt liiga riskantne, et seda niisama lubada ({{commentsTotal}})

Sünnitushirm ei ole arstidele piisav argument keisrilõike lubamiseks.
Sünnitushirm ei ole arstidele piisav argument keisrilõike lubamiseks. Autor/allikas: Freepik

Kuigi meditsiin on viimase poole sajandi jooksul jõudsalt arenenud ja tähendab kõige muu hulgas ka turvalisemaid sünnitusi naistele, kes loomulikul teel sünnitada ei saa, ei pea arstid alternatiivi – keisrilõiget – siiski endiselt piisavalt ohutuks, et lubada seda ka naistele, kes seda ilma meditsiinilise näidustuseta teha soovivad.

"Keisrilõikega kaasneb hulk riske, mis ohustavad nii naist kui sündivat last. Seetõttu tehakse keisrilõige üksnes meditsiinilisel näidustusel, mitte naise enda soovil," ütles naistearst ja Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku juhataja doktor Piret Veerus ERR-ile. "Otsus, miks tuua beebi ilmale keisrilõike teel, peab alati olema meditsiiniliselt väga põhjendatud, seda otsust ei tehta kergekäeliselt."

Ka paaniline hirm pole arstide jaoks piisav põhjus, et võimaldada naisele keisrilõige. Selle hirmu leevendamisega tegeldakse, võimalusel juba päris raseduse algusest alates.

"Üheskoos püütakse leida hirmude algallikas ning muredele lahendus. Kui hirmu põhjus on sünnitusvalu, võib abi olla sellest, kui tutvustada naisele erinevaid sünnitusvalu valutustamise võimalusi, mille valik on lai. Samuti pakutakse kliinilise psühholoogi poolt nõustamist nii naisele kui tema perele," selgitas Veerus.

Keisrilõike puhul peab loodetav kasu üles kaaluma võimalikud riskid ja ohud, ainult sellisel juhul on selle tegemine õigustatud. "Keisrilõike järgselt on verejooksu, põletiku ja tromboosi risk kordades suurem kui peale normaalset sünnitust," rääkis Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku juhataja dr Lee Tammemäe.

Sarnaselt Lääne-Tallinna keskhaiglane naistekliinikule pole ka Ida-Tallinna keskhaigla naistekliinikus sünnitushirm piisav argument, et keisrilõiget lubada. Valu on tänapäeval Tammemäe sõnul väga efektiivselt leevendada – alates sünnitusvanni kasutamisest kuni epiduraalanalgeesiani, mille puhul süstitakse valuvaigistavaid aineid seljaaju kanalisse ja see katkestab valuimpulsside ülekande seljaajust peaajju.

"Hirmu ei saa lõikusega ravida, siin aitab korralik sünnituseelne ettevalmistus, mis sisaldab nii psühholoogilist kui füüsilist treeningut. Perekooli loengud, rasedate võimlemine, jooga ja hingamisharjutused. Läheneme igale juhtumile individuaalselt ja tihti nõustame naisi korduvalt," selgitas Tammemäe.

Riik kuidagi sekkuma ei hakka

ERR uuris ka sotsiaalministeeriumist, kas riigil on plaanis keisrilõigete tegemist ka kuidagi seaduslikul tasandil reguleerida, et naistel oleks – või siis poleks – õigust keisrilõike kasuks vabalt otsustada. Praegu on see reguleerimata.

"Sotsiaalministeeriumis ei ole sellel teemal arutelusid toimunud. Samuti ei ole kavas kehtestada täiendavaid regulatsioone. Keisrilõike puhul on tegemist meditsiinilise protseduuriga, mille vajaduse üle otsustatakse arst-patsient suhtes ning riik sellesse ei sekku," ütles sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ingrid Ots-Vai.

Samuti ei leia Ots-Vai, et olukord, kus keisrilõiked oleksid seadusega vabalt kõigile rasedatele lubatud ka ilma meditsiinilise näidustuseta, ei tooks ilmtingimata Eestile sünnitajaid juurde. "Turvaline ja demokraatlik elukeskkond soosib paremini peresid lapsi saama kui võimalus tellimise peale keiserlõike abil lapsi ilmale tuua," lisas Ots-Vai.

"Küll aga on Eesti vabariik võtnud endale kohustuse pakkuda rasedatele naistele turvalist keskkonda, et nad oleksid valmis lapsi sünnitama. Sellised turvatunnet kasvatavad meetmed on muu hulgas ühiskonna mõistev suhtumine lastega peredesse, kes ühitavad töö ja pereelu," lisas ta.

Isegi kui keisrilõiked oleksid seadusega selgelt lubatud rasedatele ka ilma meditsiinilise näidustuseta, ei hüvitaks seda haigekassa sellegipoolest. "Haigekassa seisukohast peab valitud ravi olema kooskõlas hüvitatavate tervishoiuteenuste loetelu põhimõtetega. Ravikindlustuse seadusest lähtuvalt saab haigekassa hüvitada ainult teenuseid, mida on osutatud meditsiinilisel näidustusel," selgitas haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse juht Liis Hinsberg.

Keisrilõiked on enamasti erakorralised

Kolmveerand Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku keisrilõikustest 2016. aastal olid erakorralised. Kõigist sünnitustest toimus keisrilõike teel 19 protsenti, arvuliselt tehti 2016. aastal haiglas 833 keisrilõikust.

Näidustused keisrilõike tegemiseks on kas emapoolsed või lootepoolsed. Rasedal võib esineda mõni selline haigus, kus raseduse jätkumine ohustab tema elu ja tervist, näiteks raske preeklampsia, raske organismi üldhaigus, vaagna anomaalia, emaka anomaalia, platsenta asetsemine emakakaela sisesuudme kohal, platsenta enneaegne irdumine emakaseinas. Nimekiri on pikk.

"Sünnituse ajal võib samuti tekkida platsenta enneaegne irdumine, loote ja vaagna sobimatus suure loote või loote vale asendi tõttu, ähvardav emakaseina rebend, emakakael ei pruugi avaneda vaatamata ravimstimulatsioonile," lisas Tammemäe.

Lootepoolsetest näidustustest tõi Tammemäe välja loote vale asendi – näiteks ristiseis, põikiseis, jalgseis, teatud sirutusseisud, aga ka tuharseis suure loote korral. Väike loode saab Tammemäe sõnul tuharseisus siiski väga edukalt ise sündida. Teinekord on häirunud loote ja platsenta verevarustus, mille tagajärjel on tekkinud lootel kasvupeetus ja hapnikupuuduse tõttu on vajalik kiirelt rasedus lõpetada ja laps emakast välja aidata.

Mitmikraseduste korral on väga erinevaid olukordi, mil operatiivne sünnitus on lastele turvalisem kui ise sündimine. "Pooled mitmikrasedustest lõppevad keisrilõike teel," lisas Tammemäe.

Eesti naised on tegelikult pöördumas tagasi loomuliku sünnituse juurde

Siiski on keisrilõigete osamäär teistega võrreldes Eestis ikkagi tagasihoidlik. "Keisrilõigetest rääkides on hea teada, et võrreldes Euroopa riikide andmetega on Eestis keisrilõigete osamäär Euroopas üks madalaimatest, mille poolest sarnaneme Põhjamaadega, mitte Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikidega, kus keisrilõikeid tehakse märksa sagedamini," rääkis Veerus.

Maailmas üldiselt näitab keisrilõigete arv murettekitavat tõusu. Aga mitte Eestis. Tervise arengu instituudi tervisestatistika andmetel on keisrilõikega sündinud laste osakaal viimasel kümnel aastal püsinud 17–20 protsendi juures. 2016. aastal oli see 20,3 protsenti, mil kõigi Eesti sünnitajate peale tehti 2800 keisrilõiget.

Samas tasub märkida, et maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) seisukoha järgi ei saa üheski piirkonnas olla põhjendatud keisrilõike määr, mis on suurem kui 10—15 protsenti kõigist sünnitustest. Nii leiti ekspertrühma kohtumisel 1985. aastal Brasiilias.

2014. aastal vaatas WHO need osamäärad uuesti üle ja leidis, et rahvastiku tasandil ei ole keisrilõike määr, mis on suurem kui 10 protsenti, ilmtingimata seotud emade ja vastsündinute suremusmäärade vähenemisega. Samal ajal otsustati ka, et selle asemel, et püüelda konkreetse määra saavutamise poole, peaksid jõupingutused keskenduma sellele, et keisrilõiget võimaldataks kõigile naistele, kes seda vajavad.

Aga seda vajadust saabki lõpuks kindlaks teha ainult tervishoiuteenuse osutaja, kes naise eest hoolitseb ja seda üksikjuhtumipõhiselt.



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: