Eesti ülikoolide majanduslik mõju on 1,6 miljardit eurot aastas
Teaduspõhine poliitikakujundamine vajab tõenduspõhist lähenemist, kuid sageli on riigikogule esitatavad mõjuanalüüsid ebaühtlase kvaliteediga ning tihti on nad poliitiliselt tugevalt kallutatud. Samas tuleks teadust teha emotsiooniga, sest sellest sõltub ka inimeste usk fakti ja tõenduspõhiselt korraldatud ühiskonda.
Riigikogu konverentsisaalis kogunesid teadlased ja poliitikud konverentsile „Teadus kui Eesti arengumootor“, kus arutati teaduse ja riigijuhtimise ühisosa suurendamise üle.
Kiirülevaade konverentsil räägitust:
Maive Rute: piiriorganisatsioon paneb spetsialistid lahendama elulisi probleeme teaduslikult
Maive Rute on Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitja. “I have made up my mind, don’t bother my with your facts,” [mul on oma arusaam, ärge segage mind faktidega - toim] sellist suhtumist võib aegajalt kohata ka Euroopa Liidu institutsioonides ning just sellisest suhtumisest tuleks hoiduda. Selleks ongi Euroopa Komisjoni juurde loodud teadusuuringute ühiskeskus ehk JCR.
Sageli on teadlastel olemas teadmine, kuid puudub tarkus, kuidas seda saaks kasutada, seda eriti praeguses info ja andmete ülekülluses. Viimane on ennekõike väljakutse poliitikakujundajatele ja ametnikele, kes oma igapäevatöös peaksid seda teadmist vajama.
JRC on piiriorganisatsioon, mis ühelt poolt tegeleb teaduse, teiselt poolt poliitika tegemisega.
JRC toob teadlasi erinevatesse Euroopa piirkondadesse teadustööd tegema. Eesmärk on teha kõikvõimalikke teadmiste siirde üritusi. Eesmärk on tuua kokku teadlased ja poliitikud.
Üks sellistest ettevõtmistest on teadmuskeskused, mis aitavad poliitikutele teha andmeanalüüsi ja sünteesi. Teadmuskeskusesse kuuluvad nii teadlased kui praktikud, kel on näiteks tarvis saada tõenduspõhist infot migratsiooni või demograafiliste protsesside kohta.
Näiteks on JRC aidanud teha poliitikakujundajatele suurandmete kaevet Belgia tolliametile, et saada teada, kus võib olla olnud tegu tollipettustega.
Piirivalvele on oldud kasuks satelliitide abil migratsioonivoogude jälgimisel.
Eestile võiks pakkuda huvi Baltikumi energiasüsteemide analüüs – kuidas see toimib praegu, kus on nõrgad kohad, kui palju on Eesti sõltuv väljastpoolt Baltikumi tulevast energiast (gaasist, elektrist ja ühilduvustest). Selle põhjal on võimalik anda nõu ka Eesti poliitikutele otsuste tegemiseks.
TTÜ rektor Jaak Aaviksoo küsis, kas JRC tegevusest võiks midagi liikuda ka Eesti poole ehk perifeersematesse Euroopa piirkondadesse. Maive Rute tõdes, et kuna JRC on loodud Rooma lepinguga juba aastakümnete eest, praegu on teaduskeskused viies liikmesriigis ning uusi keskusi pole kavas rajada. Küll aga on Eestiga kavas alla kirjutada vastastikkuse mõistmise memorandum, ning see peaks saama Mailis Repsi allkirja veel sel aastal.
Maris Lauri: mõjuanalüüside kvaliteet on ebaühtlane
Riigikogu liige Maris Lauri pidas ettekande teemal “Seadusandja ja teadus”, milles tõi välja, et riigikogu on küll väike läbilõige ühiskonnast ning nii nagu ühiskonnaski, on neid, kes mõistavad teadlaste öeldavat, kuid on palju neid, kes ei saa sellest midagi aru.
Inimene, kes ei ole teadusega kokku puutunud kasvõi teadustöö kirjutamise käigus, “lukustub” mõnikord teadlasi kuulates ning sildistades öeldu jamaks. Selles osas on kindlasti paremad otsustajad need, kes on ülikoolis pidanud mõne teadustöö ise kirjutama.
Lauri tõi näite kevadest, mil riigikogus arutati metsaseadust. “Ma arvan, et suure osa riigikogu saadikute hulgas oli lihtsalt totaalne kaos,” kirjeldas Lauri, tuues põhjenduseks, et palju oli väga vastukäivaid fakte, mis tekitasid rahvasaadikutes palju sisemisi vastuolusid. “Riigikoguliikmed ei ole kõik spetsialistid kõikides valdkondades.”
Aegajalt esineb olukordi, kus keegi väljastpoolt riigikogu tuleb keegi ekspert ning püüab öelda, kuidas asjad on.
Riigikogu liikmed on keskmisest Eesti inimesest enesekindlamalt. Ja kui tuleb keegi väga enesekindel rääkima lahendusest, tõmbuvad enesekindlatel riigikogulastel kuklakarvad turri, kirjeldas Lauri.
“Peab oskama ka lahendusi pakkuda, kui neid on.” Samas tõdes ta, et enamik riigikogu liikmeid suudab siiski ära tunda, kui keegi tuleb oma soovitustega kallutama otsustusprotsessi.
Enamus eelnõusid jõuavad riigikokku vabariigi valitsuselt. See tähendab, et enamiku eelnõude puhul on poliitiline valik juba eelnevalt tehtud. Seal on põhjendused, seletused ja huvigruppide arvamused. “Mõjuanalüüside kvaliteet on ebaühtlane,” sedastas Maris Lauri oma kogemusele tuginedes.
Ta avas selle põhjusi. Üks põhjus on kiirustamine. “See juhtub eelnõudega, mis on tugevalt poliitiliselt laetud ja tehtud poliitiliste huvide ajel. Me näeme faktide loetelu aga mitte faktide analüüsi,” kirjeldas Lauri.
Mõjuanalüüside tellimiseks saab riigikogu kasutada oma analüüsiosakonda, mille võimekus on piiratud, ning tellitakse ka ministeeriumide taustajõudnudelt, kui olukord seda võimaldab.
Ka teadust tuleks teha emotsiooniga
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tõi oma ettekandes välja, et me oleme Euroopas ühiskondliku korralduse üleratsionaliseerinud ning ühiskonna reaktsioonid, mida oleme näinud näiteks Brexitina, annavad sellest üleratsionaliseerimisest märku.
Ühiskond ja maailmapilt on kompleksne ning seda hoomata on keeruline ilma selles vallas doktorikraadi omamata.
Poliitikas väljendub see üha rohkem võõrandumises.
Komplekssetele probleemidele püütakse leida lahendusi kasutades asumiseltsi praktikaid – Facebooki live chat poliitikakujundajaga võib küll olla mõistetav viis, ehkki keerukama probleemi lahendamiseks see ei sobi.
Ossinovski lubas poliitikast lahkudes kirjutada doktoritöö teemal “Esteetika rollist poliitikas”. Esteetika ei tähenda selles mõistes mitte ilu, vaid meelelisust.
Mille põhjal teha otsus, et eraldada raha jääkarude kaitseks, aga mitte tuunikala kaitseks, tõi Ossinovski lihtsustatud näite. Tuunikala on näiteks Vahemerest peaaegu kadunud, kuna inimesed armastavad sushit, samas jääkarule kaasa tundmine ning toetuste eraldamine tuleb kergekäelisemalt. Ossinovski sõnul on põhjuseks emotsioonipõhine ehk meeleline lähenemine – jääkaru on nunnu, tuunikala ei ole.
Sarnaste otsuste taga on sageli faktide erosioon, mida omakorda mõjutab tähelepanu vähenev hulk.
Inimesed teevad otsuse selle põhjal, kuidas nad end tunnevad või mis neid veenab. Kui alkoholireklaami piirangute mõju kohta on olemas uuringud, siis Ossinovski on astunud arutellu inimestega, kelle lõplik argument on, et “teda reklaam ei mõjuta”. Või vaktsineerimisvastasuse puhul võib veenvam olla Jaapani foorumis kirjutanud ema postitus kui teadusuuringud.
Jevgeni Ossinovski võttis oma mitmetahulise ettekande kokku soovitustega:
- Ka teadust tuleks teha emotsiooniga, sest sellest sõltub ka inimeste usk fakti ja tõenduspõhiselt korraldatud ühiskonda.
- Fakti kasus tuleks veenda ühiskonda, mitte niivõrd poliitkuid.
Eesti ülikoolide majanduslik mõju on 1,6 miljardit eurot aastas
“Teadlased ülehindavad faktide mõju. Aga rohkem kui me oskame arvata jooksevad nendest faktidest üle emotsioonid,” ütles Tartu ülikooli rektor ja Rektorite Nõukogu esimees Volli Kalm. Ta andis oma ettekandes ülevaate nõukogu tellitud uuringust Eesti ülikoolide majandusliku mõju kohta.
Uuring toob välja, et Eesti ülikoolide panus majandusse on kogulisandväärtusena 1.6 miljardit eurot aastas, mis on suhtena SKTsse 6.4%. Eesti ülikoolide tegevus toetab hinnanguliselt 37 000 töökohta, mis on 5.8% kõikidest töökohtadest Eestis. Iga Eesti ülikoolidesse investeeritav euro annab riigi majandusele 4.6 eurot tagasi. Ülikoolide üks euro lisandväärtust loob 7 eurot lisandväärtust väljaspool ülikoole. See hõlmab nii ülikoolide otsest majandustegevust kui kaudsemat mõju.
Paneelarutelul kõlanud mõtted
„Ühelt poolt on teadustulemuste patenteerimine soositud tegevus, kuid ega me ei oska nende patentidega midagi peale hakata,“ ütles Eesti maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakmaa. Ta leiab, et meil on vaja ülikoolides nõu, kuidas jõuda avastusest-leiutisest patendini ning sealt edasi litsentsilepinguteni, mis tegelikult raha sisse toovad. „Seal on meil veel väga pikk tee minna,“ nentis Jaakmaa.
Teadlasi hinnatakse publikatsioonide järgi, kuid need ei ütle kui palju konkreetne teadustöö avaldas mõju majandusele ja riigile. Kas ja kui palju on ministeerium praegu alustanud raha jagamist kvalitatiivsetest näidetest lähtuvalt, küsis Tartu ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil. Tema hinnangul peaks olema lihtne mõõta teaduse antavat lisandväärtust ehk investeeritud raha vastu saadud väärtust?
Kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand vastas sellele, et seda pole võimalik nii otseselt mõõta, kuna teaduse mõju on pikaajaline ning pole võimalik öelda, et see või teine tegevus tõi kasu. „Näiteks üldrelatiivsusteooria aegruumi kasutamine rakenduses tuli kasutusele alles GPSi kasutamisele.“
Jevgeni Ossinovski lisas, et eesti filoloogias tehtud teadustöö ei pruugi anda mitte mingit mõõdetavat majanduslikku kasu. „See ei tähenda, et seda ei peaks tegema – otse vastupidi.“
Mõõdikute osas leiab Ossinovski, et kui mõni uurimisasutus suudaks pakkuda lahendust, kuidas vähendada süstivate narkomaanide arvu Eestis kaks korda järgneva kümne aasta jooksul. Kui selline võimekus analüüsi teha on olemas, oleks Ossinovski valmis minema miljoneid taotlema, et seda analüüsi ja rakendust rahastada.
TÜ rektor ja Rektorite Nõukogu esimees Volli Kalm nentis aga seda, et teaduse ülesanne on lahendada mitte vaid praegu olemasolevaid probleeme, vaid osata näha ka tulevikku.
Konverentsi korraldasaid Eesti Teadusagentuur, Riigikogu Kultuurikomisjon, Rektorite Nõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia ning Haridus- ja teadusministeerium.
Toimetaja: Marju Himma