Video: vaata kes sul heinamaal pikutades külje all sebivad ({{commentsTotal}})

Suvine õiterikas niit koosneb teatavasti lilleilust, lendlevatest kirjudest liblikatest ja sumisevatest mesilastest. Suurem osa niitude loomsest elustikust ei paista aga niidunautlejale esmapilgul silma, vaid toimetab oma tegemisi rohukõrtel, lehtedel, mullapinnal ja selle all. Ökoloogid Mart Meriste ja Aveliina Helm korjasid suvel Karula rahvuspargis Tatimetsas niidutaimede seemneid ja salvestasid veidi selle tulemusena avanenud mitmekesisust.

Ämblike uurija Mart Meriste ja Tartu ülikooli botaanik Aveliina Helm kasutasid suve looduslike niidutaimede seemneid kogudes. Nüüd selgitavad nad põneva video abil zooloogiablogis Zooloogid 2.0 nö puust ja punaselt, miks rohurinne looduskeskkonnas niivõrd mitmekesine biotoop on.

Taimestikul askeldavate oleste nägemiseks on vaja kannatust ja silmateravust … või siis mehhaniseeritud seemnekogujat. Seemnekoguja kogub kõike, mis taimestikus on lahtist: seemneid, kuivanud taimeosi ja sageli seemnetega võrreldavates kogustes selgrootuid loomi. Kõige nobedamad putukad (kärbsed) muidugi lendavad enne masinasse sattumist minema. Pikaldasema mõtlemisega lendajad (lutikad, mardikad), need, kel lendamine pole veel eakohane (liblikaröövikud, lutikate vastsed) või tiibade puudumise tõttu suisa võimatu (ämblikud), peavad esialgu ootama oma saatust kannatlikult nagu taimeseemnedki seemnekoguja mahukas mürisevas ja rappuvas kõhus.

Kogutud seemneid saab kasutada uute niitude loomisel ja kehvas seisundis niitude taastamisel. Loomulikult on neisse pikisilmi oodatud ka kõik niitude juurde kuuluvad selgrootud, kuid reeglina külvatavatel aladel taimestikku veel pole ning selgrootud peavad  jätma loodavate niitude koloniseerimise oma lastelastele. Enne seemnete kottipakkimist lastakse selgrootutel seemnehunnikust lahkuda. Seda nad teineteise võidu kohe seemnekogujast pääsedes ka tegema hakkavad, huupi ja õhinal ning sageli kaugeltki mitte kõige otsemat teed mööda. Mõni jultunum kinnitab saatusekaaslase kulul enne seemnehunnikust lahkumist veel kõhtugi. Õhtuks on laialilaotatud seemnehunnikus aga järgi ainult seemned ja seemnekestade vahel peituvad seemnekahjurid, kel pole kuhugi kiiret.

Seemnete kogumine. Autor: NordicBotanical

Liigiti kogutud seemned. Autor: NordicBotanical

Mis toimub videos?

Filmi esimeses kaadris laskub võrguniidil pea ees seemnehunnikusse noor võrkurlaste sugukonda kuuluv ämblik, teda ruttab kõrretippu asendama väike liblikaröövik, tagaplaanil lahkub hiilides kaamera fookusest vargsi teine võrkurlane. Paremalt läheneb pikal sammul ja seemnetel komistades pikakoivaline kangurlaste hulka kuuluv ämblik, kõrs kõrgemal liigub samas suunas sale lutikaline. Näha on veel väiksemate lutikate noorvormide ümaraid kehasid, nõtkelt kõverduvaid vaksikute ja trammi sõiduühtlusega kõrsi mööda kulgevaid teiste liblikate röövikuid. Veel enne video lõppu jõuab ennast kaamera fookusesse sättida rohelist liblet mööda ülesrühkiv tirt.

Niit ilma taimedeta ei ole muidugi mingi niit, aga tegelikult ei ole ta samamoodi niit ka ilma kõigi nende selgrootuteta, kes taimi ja teineteist süües hoiavad käigus aineringed ja täidavad muid rolle, mida evolutsioon on neile andnud. Tegelikult on nimed ja rollid ökosüsteemis olemas ka kõigil neil pisikestel olestel, kes video ülesvõtmisel ei mahtunud kaadrisse, ei jõudnudki fookusesse, või kellele mõõtmete väiksuse tõttu ühtki nime ei suudetud omistada.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: