Hirm katastroofide ees kuulutab analoograadio tagasitulekut ({{commentsTotal}})

Analoograadiost võib saada 21. sajandil taas tegija.
Analoograadiost võib saada 21. sajandil taas tegija. Autor/allikas: kwarz/Creative Commons

Tehnoloogia arengust ja kasumiahnusest toituv äri muutis kümnekonna aasta eest telefonid analoograadio signaalide suhtes tummaks. Nüüd võivad looduslikud analoogprotsessid, nagu USA-d tabanud orkaanid Harvey ja Maria, selle taas varjusurmast äratada, ennustab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kümme ja enam aastat tagasi, enne mobiilse interneti levikut oli edumeelse telefoni multimeedia võimekuse müügiargumendiks selle oskus esitada .mp3 formaadis muusikat. Selle kõrval oli aga vahest veelgi levinum kuulata telefoniga traditsioonilist analoogsignaaliga raadiot. Seda võimaldas telefoni lisatud raadiokiip ja ultralühilaine signaalide vastuvõtuks sobiv antenn. Enamasti oli antenniks kõrvaklapi kaabel. Raadio olemasolu suurendas oluliselt telefoni kasutamise väärtust helistamiste vahelisel ajaperioodil.

Metsakolkast mereni leviva analoogsignaaliga traditsioonilise raadioeetri kuulamise võimekus võinuks jätkuda tänase päevani, kui vaid vahepeal poleks toimunud sideettevõtete äriplaanides muudatusi. Arusaadavalt püüab ettevõte maksimeerida kasumit ja teeb seda esimesel võimalusel. Näiteks kui selleks avab tee tehnoloogia.

Interneti populaarsus motiveeris arendama mobiilse side tehnoloogiaid ja mobiilse side edu motiveeris aredama internetiteenuseid. Muu hulgas taskuhäälingut, mis oli võrreldes traditsioonilise raadioga oluliselt paindlikum, andes mikrofoni igale soovijale, lasi kuulata saateid suvalisel ajal ja nii paju, kui kedagi isutas. Eriti huvitav oli võimalus kuulata kaugete maade hääli.

Siin oli ainukeseks tehniliseks eelduseks interneti ühendus. Samuti oli vaid aja küsimus, kuni siirdus traditsiooniline raadio paralleelselt analoogeetriga ajas ja võimalustes paindlikku digitaalsesse interneti eetrisse. Nende muutuste keskel paiknes märkamatuna raharõõmust käsi hõõruv internetiteenuse pakkuja, kelle sissetulekuks oligi andmevoogude vahendamine.

Mobiilse interneti puhul olid sideteenuse pakkujateks telefonisideettevõtted, kellest oli aja jooksul kujunenud peamised telefonide müüjad. Nemadki tabasid kiiresti, et tasuta raadiokuulamise saaks muuta märkamatult ja erilist pahameelt äratamata tasuliseks teenuseks, kui välja lülitada. telefoni sees olev raadiokiip

See iseenesest on digitaalsete seadmete puhul imelihtne tarkvaraga ohjatav ülesanne. Kuna oluline osa kallistest telefonidest müüdi järelmaksupaketiga ja teenusepakkuja külge lukustatud telefoniga, sai teenusepakkuja otsustada, kas ta teeb telefonis peituva raadio kasutatavaks või mitte. Seejuures polnud vaja lõppkasutajale oma plaane reeta. Piisas kiirest tempos uuenevale turule tulnud järgmise telefoni sees raadio välja lülimisest ja kirjutada toote tehnilisse kirjeldusse, et selles ülimodernses telefonis puudub sajandivanune analoograadio.

Füüsiliselt oli raadiot pea võimatu telefonist eemaldada, sest mikrokiibi valmistajad pistsid selle telefonile oluliste komponentide sisse. Selle võis jätta füüsiliselt ühendamata, aga enamuses piirduti tarkvaraga. Seetõttu saabus omamoodi halli tsooni ajastu. Tehnoloogiliselt ärksamad raadiokuulajad leidsid lihtsa ja odava lahenduse samuti tarkvarast, millega sai vajaliku signaaliliikumise taasavada.

Kuid inimlik mugavus toimis sideoperaatorite kasuks. Tasahilju harjuti koos andmeside hindade langusega elama ilma analoograadiota. Vajalikke saateid kuulati üle interneti hoolimata, et praktiliselt kõikides kaasaegsetest telefonides kasutatavates Qualcomi kiipides on FM-raadio tänaseni olemas.

Näiteks kui Mehhiko suudab kuulata FM-raadiot 80 protsenti telefonidest, siis USA-s vaid 40 protsenti. Põhjuseks on USA turul suurimat turuosa hoidev Apple, mille ärimudelis on samaaegselt nii telefoni kui ka digitaalse meedia müük. Firma telefonidest puudub FM-raadio, sest kasulik on hoida kliendid oma digitaalses ökosüsteemis. Paraku koosneb reaalne maailm peale raadiosignaalide lugematutest looduslikest analoogprotsessidest, sealhulgas nii elektri kui ka telefoni ja internetiside katkestanud USA-d tabanud orkaanid Harvey, Irma ja Maria.

Kriiside olukorras on analoograadio signaal ainukeseks kindla leviga sidevahendiks. Enamuste taskust leiduva telefoni abil saanuks hädasolijaid informeerida. Paraku oli tehnoloogia arengust toituv äri muutnud telefonid tummaks. Samas ei saa teha ükski riik telefoniäri osapooltele ettekirjutusi, et telefon töötaks ka FM raadiona.

Oleme sattunud huvitava sotsiaalne eksperimendi tunnistajaks, mis paneb proovile, kas ohtlikumaks muutunud maailmas tärkab telefoni klientides piisav survivalismi meeleolu, millega keeratakse tehnoloogiline protsess tagasi ja igas edumeelses telefonis töötab taas FM-raadio.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: