Kuidas oma elu planeerida? Linnud teavad ({{commentsTotal}})

Linnud on lapseeas saurused: evolutsioon või lihtsalt kujundlik mõtlemine.
Linnud on lapseeas saurused: evolutsioon või lihtsalt kujundlik mõtlemine. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Aeglase ja kiire elutempo strateegiad on miljonite aastate jooksul välja kujunenud ning emb-kumb on sobilik just kindlates tingimustes võimalikult paljude geenide edasikandmiseks järgnevasse põlvkonda. Kuidas aga on erinevad elutempod evolutsiooni käigus kujunenud?

Õiged vastused küsimustele kui kiiresti kasvada, kui palju järglasi korraga soetada ja kui kaua elada tagavad suurima sigimisedu. Siiski erinevad vastused neile olulistele isendite elukäiku määravatele küsimustele liigiti ning loomade hulgas leidub erinevaid elukäigustrateegiaid, mida teadlased nimetavad ka elutempoks (pace-of-life). Näiteks elavad väikesed linnud n-ö kiiresti – nende kasv on kiire, kurn suur, eluiga lühike –, suuremad linnud aga rahulikumalt ja pikemalt, kasvades mõõdukalt ja munedes väiksema kurna.

Elukäigutunnuste, mille hulka kuuluvad ka kasvukiirus, eluiga ja sigivus, vahel valitsevad lõivsuhted, mistõttu on teatud tunnuste kombinatsioonide esinemine vähem tõenäolisem. Kuna piiratud ressursside korral ei võimalda lõivusuhted panustada erinevatesse elukäigutunnustesse võrdselt, ei kohta me praegu liike, kes sirguvad suguküpseks kiiresti, sigitavad palju järglasi ja elavad kaua, vaid näeme looduses olukorda, kus kiiresti kasvavad ja sigivad liigid on lühiealised; ning vastupidi.

Ühed lõivsuhete vahendajad ja erinevate elutempode kujundajad on erinevad hormoonid. Kasvukiiruse, kehasuuruse ja sigivuse reguleerimises on oluliseks kasvufaktor IGF-1 ehk insuliinilaadne kasvufaktor 1, mille toimet oli seni uuritud pigem labori- ja koduloomadel, kuid teadmised selle kasvufaktori mõjust vabas looduses elavate liikide elutempode kujundajana olid aga puudulikud.

Valik uuringu käigus Kabli ja Pulgoja linnujaamades püütud linde: sinirind (Luscinia svecica), kõrkja-roolind (Acrocephalus schoenobaenus), suurnokk (Coccothraustes coccothraustes), leevike (Pyrrhula pyrrhula), sabatihane (Aegithalos caudatus) ja porr (Certhia familiaris). Autor: Jaanis Lodjak

Tartu ülikooli zooloogia osakonna ornitoloogid Jaanis Lodjak, Raivo Mänd ja Marko Mägi avaldasid artikli uuringust, mille käigus püüti sügisrändel olevaid värvulisi Pulgoja ning Kabli linnujaamades. Lindude verest mõõdeti kasvufaktori IGF-1 taset ja kõrvutati tulemust liikide kasvukiiruse, kurna suuruse ning eluea andmetega. Andmeid õnnestus koguda 63 liigi kohta, kellest väikseim oli pöialpoiss (Regulus regulus) ja suurim hallvares (Corvus corone cornix). Suure hulga liikide omavaheline võrdlus võimaldas hinnata kasvufaktori IGF-1 rolli laiaulatuslikumalt kui kunagi varem ning leida vastus küsimusele, kas IGF-1 seostub lindude keha-, muna- ja kurnasuuruse ning elueaga.

Uuringust selgus, et suurem IGF-1 tase võimaldab kiire elutempoga värvulistel kiiresti täiskasvanuks kasvada, muneda suuri, mõõtmetelt väikeste munadega kurni, kuid see kõik saavutatakse lühenenud eluea hinnaga. Madalam kasvufaktori tase oli aga omane aeglasema elutempoga liikidele, kes munevad väiksemaid, kuid suuremate munadega kurni, ja kelle pojad kasvavad aeglasemalt. Viimati kirjeldatud liigid on pikemaealisemad, kuna mõjuritel nagu aeglasem kasv, väiksem arv suuremaid ja paremini arenud järglasi, on vanalinnu elueale väiksem negatiivne mõju.

Analüüsid näitasid, et IGF-1 võib tõepoolest mõjutada nii kasvu, sigivuse ja eluea reguleerimiseks vajalike ressursside kasutamist. Siiski on tulemused alles esimesed sammud mõistmaks, kuidas on lindudel evolutsiooni jooksul kujunenud erinevad elutempod ning kuidas hormoonid elukäigutunnuste evolutsioneerumist võivad reguleerida.

Allikas: Lodjak J, Mänd R, Mägi M. Insulin-like growth factor 1 and life-history evolution of passerine birds. Functional Ecology.

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: