Eesti teadlased: kellageeni avastamine on oluline, kuid vajab veel uurimist ({{commentsTotal}})

Ööpäevarütmi selgitus.
Ööpäevarütmi selgitus. Autor/allikas: Nobleproze.org

Eesti teadlased olid veidi üllatunud, et tänavuse Nobeli meditsiinipreemia pälvisid nn kellageenide avastajad, samas peavad kõik ERR Novaatoriga rääkinud teadlased neid avastusi olulisteks ja potentsiaalseteks uuringuteks tulevikus.

Eesti geenivaramu direktor Andrus Metspalu tõi välja, et uurimistöö on seotud meditsiiniga väga otseselt. „Inimesed ei adu, kui tähtis on uni ja distsipliin. Kuid on tähtis, et nad sööks ja magaks õigel ajal. Korraldaks oma elu kindla rütmi järgi, mitte kaootiliselt. See on hea tervise säilitamiseks kõige olulisem,“ sõnas Metspalu.

Küsimusele, kui oluline on see avastus ning kas ta ikka väärib Nobeli preemiat, vastas Tartu ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro: “Väärib ikka. Ei tasu unustada, et Alfred Nobeli testamendis on oluliselt rõhutatud, et avastusest peab suur kasu inimkonnale tõusma ja ööpäevase rütmilisuse mehhanismide avastamine annab meile parema põhjendatuse rõhutada seda kui oluline on ööpäevaseid rütme arvestav tervislik eluviis.”

“Kellageen mõjutab meid kogu aeg,” ütles Harro. Siiski peab ta “kellageeni” suureks ülelihtsustuseks: “Meie ööpäevaseid molekulaarseid mehhanisme on mõjutamas ikka mitu erinevat geeni koos oma produktidega, aga ühest saab asi alguse.”

See uurijate seltskond, kes tänavuse Nobeli meditsiinipreemia pälvis, on avastanud mitu geenivalku, mille talitlus toob kaasa selle uskumatult lihtsa olukorra, kus me igal hommikul ärkame üles ja õhtul läheme magama.

“Meil on ööpäevane tsükkel, mis kordub, kordub ja kordub uuesti kogu selles füsioloogilises mitmekesisuses,” kirjeldas Harro. Ühelt poolt mõjutab seda ööpäeva tsüklit meie füsioloogia, teiselt poolt aga valguse ja pimeduse vaheldumine ööpäevas, mis selle tsükli toimimas hoiab.

Bioloogilised rütmid võib sassi lüüa näiteks öistes vahetustes töötamine.

Kümmekond aastat tagasi tehtud uuringutes leidsid PER-geenide ehk kõnealuste nn kellageenide inimeste analooge ka Eesti geenivaramu teadlased. „Need olid seotud ainevahetuse regulatsiooniga. See on üks tähtis komponent, mida ööpäevarütmid reguleerivad,“ selgitas Andres Metspalu.

Tulevikuplaanidest rääkides märkis Metspalu, et umbes 40 000 geenidoonorit on täitnud lühikese und puudutava küsimustiku. „Kui kasvatame kohorti, saame hakata ka ise neid küsimusi rohkem uurima, mismoodi on rütmi-kellageenid seotud haigustega,“ lisas Metspalu.

Põhjalikumaid uuringuid, kus on seostatud geenidoonorite andmed näiteks katsealuste ajutegevuse une ajal, praegu napib. Samas on uuritud nende genotüüpe, valgu- ja metaboloomika andmeid.

„Preemia anti küll avastuse eest, mis on tehtud mudelorganismidel, aga kuidas töötab see kõik inimestel, siin on veel palju teha. Uurimist jätkub kauaks,“ kinnitas Metspalu.

Toimetaja: Marju Himma, Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: