Eesti teadlased: kellageeni avastamine on oluline, kuid vajab veel uurimist ({{commentsTotal}})

Ööpäevarütmi selgitus.
Ööpäevarütmi selgitus. Autor/allikas: Nobleproze.org

Eesti teadlased olid veidi üllatunud, et tänavuse Nobeli meditsiinipreemia pälvisid nn kellageenide avastajad, samas peavad kõik ERR Novaatoriga rääkinud teadlased neid avastusi olulisteks ja potentsiaalseteks uuringuteks tulevikus.

Eesti geenivaramu direktor Andrus Metspalu tõi välja, et uurimistöö on seotud meditsiiniga väga otseselt. „Inimesed ei adu, kui tähtis on uni ja distsipliin. Kuid on tähtis, et nad sööks ja magaks õigel ajal. Korraldaks oma elu kindla rütmi järgi, mitte kaootiliselt. See on hea tervise säilitamiseks kõige olulisem,“ sõnas Metspalu.

Küsimusele, kui oluline on see avastus ning kas ta ikka väärib Nobeli preemiat, vastas Tartu ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro: “Väärib ikka. Ei tasu unustada, et Alfred Nobeli testamendis on oluliselt rõhutatud, et avastusest peab suur kasu inimkonnale tõusma ja ööpäevase rütmilisuse mehhanismide avastamine annab meile parema põhjendatuse rõhutada seda kui oluline on ööpäevaseid rütme arvestav tervislik eluviis.”

“Kellageen mõjutab meid kogu aeg,” ütles Harro. Siiski peab ta “kellageeni” suureks ülelihtsustuseks: “Meie ööpäevaseid molekulaarseid mehhanisme on mõjutamas ikka mitu erinevat geeni koos oma produktidega, aga ühest saab asi alguse.”

See uurijate seltskond, kes tänavuse Nobeli meditsiinipreemia pälvis, on avastanud mitu geenivalku, mille talitlus toob kaasa selle uskumatult lihtsa olukorra, kus me igal hommikul ärkame üles ja õhtul läheme magama.

“Meil on ööpäevane tsükkel, mis kordub, kordub ja kordub uuesti kogu selles füsioloogilises mitmekesisuses,” kirjeldas Harro. Ühelt poolt mõjutab seda ööpäeva tsüklit meie füsioloogia, teiselt poolt aga valguse ja pimeduse vaheldumine ööpäevas, mis selle tsükli toimimas hoiab.

Bioloogilised rütmid võib sassi lüüa näiteks öistes vahetustes töötamine.

Kümmekond aastat tagasi tehtud uuringutes leidsid PER-geenide ehk kõnealuste nn kellageenide inimeste analooge ka Eesti geenivaramu teadlased. „Need olid seotud ainevahetuse regulatsiooniga. See on üks tähtis komponent, mida ööpäevarütmid reguleerivad,“ selgitas Andres Metspalu.

Tulevikuplaanidest rääkides märkis Metspalu, et umbes 40 000 geenidoonorit on täitnud lühikese und puudutava küsimustiku. „Kui kasvatame kohorti, saame hakata ka ise neid küsimusi rohkem uurima, mismoodi on rütmi-kellageenid seotud haigustega,“ lisas Metspalu.

Põhjalikumaid uuringuid, kus on seostatud geenidoonorite andmed näiteks katsealuste ajutegevuse une ajal, praegu napib. Samas on uuritud nende genotüüpe, valgu- ja metaboloomika andmeid.

„Preemia anti küll avastuse eest, mis on tehtud mudelorganismidel, aga kuidas töötab see kõik inimestel, siin on veel palju teha. Uurimist jätkub kauaks,“ kinnitas Metspalu.

Toimetaja: Marju Himma, Jaan-Juhan Oidermaa



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: