Nobeli meditsiinipreemia pälvisid nn kellageeni avastajad ({{commentsTotal}})

{{1506930480000 | amCalendar}}
Jeffrey Hall, Michael Rosbash ja Michael W. Young
Jeffrey Hall, Michael Rosbash ja Michael W. Young Autor/allikas: Jonathan Nackstrand/AFP/Scanpix

Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna pälvisid sel aastal Jeffrey C. Hall, Michael Rosbash and Michael W. Young ööpäevarütme kontrollivate molekulaarsete mehhanismide ja nn kellageeni avastamise eest.

Selleaastase Nobeli meditsiinipreemia laureaadid isoleerisid äädikakärbse pärilikkusaine lõigu, mis kontrollib normaalset igapäevast bioloogilist rütmi. Geeni kodeeritava valgu hulk kasvab rakkudes öösel, et seejärel päeval laguneda. Nobelistid leidsid seejärel ka masinavärgi teised osad, mis muudavad aja mõõtmise rakus jätkusuutlikuks.

Tänaseks on teada, et samal põhimõttel reguleeritakse ööpäevarütme ka teiste loomade sh inimeste rakkudes. need mõjutavad nii käitumist, hormoonide taset, kehatemperatuuri, ainevahetust kui ka und. Muu hulgas tunnustaski komitee nobeliste unehügieeni tähtsusele tähelepanu juhtimise eest.

Michael Youngi komiteel kätte saada ei õnnestunud. Michael Rosbash vastas aga: "Te teete nalja!".

Rootsi meediaväljaandele TT antud kommentaaris lisas ta: "Ma olen endiselt šokeeritud. Istun siin oma naisega endiselt pidžaama väel. Ma ei ole isegi mõelnud sellest ühtki mõtet. Ma pole rääkinud veel oma kolleegidega. Mul pole olnud isegi aega kohvi juua". 

Aastatel 1901–2016 on antud välja kokku 107 Nobeli meditsiinipreemiat, neist 39 vaid ühele laureaadile. Naisi on olnud auhinnasaajate seas 12.

Alates 2012. aastast on Nobeli preemia väärtus olnud kaheksa miljonit Rootsi krooni. Sel aastal tõuseb see üheksa miljonile (u 944 000 eurot). Lisaks rahalisele auhinnale saavad laureaadid Nobeli bareljeefiga kuldmedali ja diplomi.

Auhind asutati rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal. Esimesed preemiad anti välja Alfred Nobeli viiendal surma-aastapäeval 1901.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: