Nobeli meditsiinipreemia pälvisid nn kellageeni avastajad ({{commentsTotal}})

{{1506930480000 | amCalendar}}
Jeffrey Hall, Michael Rosbash ja Michael W. Young
Jeffrey Hall, Michael Rosbash ja Michael W. Young Autor/allikas: Jonathan Nackstrand/AFP/Scanpix

Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna pälvisid sel aastal Jeffrey C. Hall, Michael Rosbash and Michael W. Young ööpäevarütme kontrollivate molekulaarsete mehhanismide ja nn kellageeni avastamise eest.

Selleaastase Nobeli meditsiinipreemia laureaadid isoleerisid äädikakärbse pärilikkusaine lõigu, mis kontrollib normaalset igapäevast bioloogilist rütmi. Geeni kodeeritava valgu hulk kasvab rakkudes öösel, et seejärel päeval laguneda. Nobelistid leidsid seejärel ka masinavärgi teised osad, mis muudavad aja mõõtmise rakus jätkusuutlikuks.

Tänaseks on teada, et samal põhimõttel reguleeritakse ööpäevarütme ka teiste loomade sh inimeste rakkudes. need mõjutavad nii käitumist, hormoonide taset, kehatemperatuuri, ainevahetust kui ka und. Muu hulgas tunnustaski komitee nobeliste unehügieeni tähtsusele tähelepanu juhtimise eest.

Michael Youngi komiteel kätte saada ei õnnestunud. Michael Rosbash vastas aga: "Te teete nalja!".

Rootsi meediaväljaandele TT antud kommentaaris lisas ta: "Ma olen endiselt šokeeritud. Istun siin oma naisega endiselt pidžaama väel. Ma ei ole isegi mõelnud sellest ühtki mõtet. Ma pole rääkinud veel oma kolleegidega. Mul pole olnud isegi aega kohvi juua". 

Aastatel 1901–2016 on antud välja kokku 107 Nobeli meditsiinipreemiat, neist 39 vaid ühele laureaadile. Naisi on olnud auhinnasaajate seas 12.

Alates 2012. aastast on Nobeli preemia väärtus olnud kaheksa miljonit Rootsi krooni. Sel aastal tõuseb see üheksa miljonile (u 944 000 eurot). Lisaks rahalisele auhinnale saavad laureaadid Nobeli bareljeefiga kuldmedali ja diplomi.

Auhind asutati rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal. Esimesed preemiad anti välja Alfred Nobeli viiendal surma-aastapäeval 1901.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: