Folklorist: elulaadi muutuste tasakaalustamiseks vajame mikitalikku maailma ({{commentsTotal}})

Kaader filmist
Kaader filmist "Seenelkäik"

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Marju Kõivupuu tõdeb, et viimasel pooleteisel sajandil aset leidnud pöördelised muutused Eesti ühiskonnas on avaldanud märkimisväärset mõju ka meie identiteedile.

Kõivupuu kirjutab sügiseses Horisondis, et ülemineku- ehk siirdeühiskonnas võtavad inimesed suhteliselt kiiresti omaks uusi väärtusi, püüdes samal ajal alles hoida ja väärtustada vanu.

"Nõukogude perioodiga kaasnenud kultuurikatkestus ja totalitaarsest ühiskonnast tulenenud kohustus mäletada selektiivselt on kindlasti üks põhjusi, miks eestlased haarasid iseseisvuse taastamise järel innukalt sõjaeelse Eesti vabariigi traditsioonide ja väärtushinnangute järele, olgu selleks siis kirikuga seonduv või maalähedus – oleme alati pidanud end talupojarahvaks, kes on loodusega sina peal. Looduskaitse ja kodu-uurimise alane tegevus (ärgem unustagem, et esimene looduse ja kultuuripärandi kaitseks loodud rahvuspark kogu Nõukogude Liidus asutati 1971. aastal Lahemaal) on olnud osa eestlaste rahvuslikust identiteedist, mis püüdis Nõukogude perioodil tuge leida sõjaeelsest kadunud väärtuste maailmast," viitab Kõivupuu.

Side maaga säilis ka linnas – toidukraami nappusest tingituna peeti veel 1970. aastatel väikelinnades koduloomi ning kasinatel õueaiamaadel kasvatati nii oma pere kui linnasugulaste tarbeks köögi- ja juurvilju.

"Marjul- ja seenelkäimised kuulusid niiehknii toonase elulaadi juurde, ja seda mitte ajaviite-, vaid suuresti praktilise vajaduse pärast. Iseseisvuse taastanud Eestis kihutame me justkui kiirteel – me püüdleme ühelt poolt Euroopa vanade heaoluriikide elustandardite poole ja vajame teisalt nende muutuste tasakaalustamiseks – või vähemalt osa meist vajab – mikitalikku maailma, mis kinnitab meile, et oleme väliste muutuste kiuste säilitanud eelläinud põlvede elulaadi ja väärtused."

Toimetaja: Marju Himma



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: