Folklorist: elulaadi muutuste tasakaalustamiseks vajame mikitalikku maailma ({{commentsTotal}})

Kaader filmist
Kaader filmist "Seenelkäik"

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Marju Kõivupuu tõdeb, et viimasel pooleteisel sajandil aset leidnud pöördelised muutused Eesti ühiskonnas on avaldanud märkimisväärset mõju ka meie identiteedile.

Kõivupuu kirjutab sügiseses Horisondis, et ülemineku- ehk siirdeühiskonnas võtavad inimesed suhteliselt kiiresti omaks uusi väärtusi, püüdes samal ajal alles hoida ja väärtustada vanu.

"Nõukogude perioodiga kaasnenud kultuurikatkestus ja totalitaarsest ühiskonnast tulenenud kohustus mäletada selektiivselt on kindlasti üks põhjusi, miks eestlased haarasid iseseisvuse taastamise järel innukalt sõjaeelse Eesti vabariigi traditsioonide ja väärtushinnangute järele, olgu selleks siis kirikuga seonduv või maalähedus – oleme alati pidanud end talupojarahvaks, kes on loodusega sina peal. Looduskaitse ja kodu-uurimise alane tegevus (ärgem unustagem, et esimene looduse ja kultuuripärandi kaitseks loodud rahvuspark kogu Nõukogude Liidus asutati 1971. aastal Lahemaal) on olnud osa eestlaste rahvuslikust identiteedist, mis püüdis Nõukogude perioodil tuge leida sõjaeelsest kadunud väärtuste maailmast," viitab Kõivupuu.

Side maaga säilis ka linnas – toidukraami nappusest tingituna peeti veel 1970. aastatel väikelinnades koduloomi ning kasinatel õueaiamaadel kasvatati nii oma pere kui linnasugulaste tarbeks köögi- ja juurvilju.

"Marjul- ja seenelkäimised kuulusid niiehknii toonase elulaadi juurde, ja seda mitte ajaviite-, vaid suuresti praktilise vajaduse pärast. Iseseisvuse taastanud Eestis kihutame me justkui kiirteel – me püüdleme ühelt poolt Euroopa vanade heaoluriikide elustandardite poole ja vajame teisalt nende muutuste tasakaalustamiseks – või vähemalt osa meist vajab – mikitalikku maailma, mis kinnitab meile, et oleme väliste muutuste kiuste säilitanud eelläinud põlvede elulaadi ja väärtused."

Toimetaja: Marju Himma



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: