Loodussõbralikust poekotist jäävad lagunedes alles ohtlikud plastitükid ({{commentsTotal}})

Saaremaa ühisgümnaasiumi abiturient Brita Laht näitab käes neid vahendeid, millega ta lagundas plastkotte.
Saaremaa ühisgümnaasiumi abiturient Brita Laht näitab käes neid vahendeid, millega ta lagundas plastkotte. Autor/allikas: EUCYS

Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane Brita Laht uuris, kuidas biolagunevad kilekotid tegelikult lagunevad. Selgus, et Maxima Bioplasti kaubamärgiga tärklisel põhinev kilekott lagunes küll kiiremini kui tselluloosil põhinev plast, kuid sellest jäi alles hulk tillukesi plastiosakesi, mis keskkonda sattudes võivad tekitada hulga uusi probleeme.

Brita Laht pani oma katse tarvis anaeroobsesse aktiivmutta lagunema kolme sorti plasti, lihtsamalt öeldes kilekotti. Need lagunesid seal 37 kraadi juures kaks nädalat.

Kuna aine lagunemisel tekib biogaas, siis tekkinud gaasi mõõtmisel sai ta vastuse küsimusele, kui palju üks või teine plastkott lagunes.

Bioplast® lagunes kiiremini kui tselluloosil põhinevad plastid, mida tõestasid näidiste kaalu vähenemine ja tekkinud gaasi kogus. Samas lagunesid teised kilekotid edasi gaasiks, Maxima kotiga tekkis sealjuures aga probleem.

„Kilekott laguneb, aga probleem on selles, et ta ei lagune mitte biogaasiks, vaid hästi väikesteks tükkideks, mida silmaga ei ole tegelikult näha,“ selgitas Laht. See on probleem, sest kui need tükid satuvad loodusesse, siis loomad ja kalad võivad süüa need sisse. „Kuna meie sööme loomi ja kalu, võivad need sattuda ka meie organismi,“ sedastas Laht.

Seega võib plastikkott küll meie silma jaoks laguneda, kuid plastitükikesed jäävad loodusesse siiski alles.

Brita Laht pakub välja, et loodussõbralikum lahendus võiks olla kilekottides kasutada polüpiimhappel põhinevaid plaste, mis lagunevad looduses täielikult. 

Brita Lahe uuringut juhendasid Tartu ülikooli teadlased Riinu Härmas ja Anne Menert ning see õpilasuurimus pälvis tänavusel riiklikul konkursil 1. preemia. Sel nädalal esitles Brita Laht oma uuringu tulemusi Euroopa noorte teadlaste konkursil (EUCYS).

Ühtlasi pälvis Brita Laht tänavu kevadel Maxima Tuleivkutalendi konkursil Teadustalendi preemia.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: