Eestimaa õpib ja tänab: aasta õppejõu nominendid ({{commentsTotal}})

Aasta õppejõu nominendid 2017.
Aasta õppejõu nominendid 2017. Autor/allikas: haridus- ja teadusministeerium/ERR

Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab kuni 6. oktoobrini lugejatele kõigi kategooriate nominente. Jätkame aasta õppejõu nominentidega – tänavu kandideerivad sellele tiitlile Kristjan Liivamägi, Maido Merisalu ja Mari Karm.

Mari Karm – Tartu Ülikool

Mari teeb kõrgkoolipedagoogika dotsendina erakordselt tähtsat ja suure mõjuga tööd ning seda üsna kapriisse auditooriumiga. Kasutades ise väga efektiivselt õpetatavaid meetodeid, saavutab ta tulemuse, kus näiliselt lihtsalt ja sundimatus õhkkonnas paraneb õpetatavate õpe. Tema loengud on sisuliselt loovuse, iseseisvuse ja õppijate enda kogemuste ning mõtete organiseeritud tulevärk, mille lõpptulemus ei ole kivistunud tõe omaksvõtt, vaid miski, mis tekib pakutud alternatiivide analüüsi ja sünteesi tulemusena õppijate endi peades.

Tema loengutes ei teki kordagi tunnet, et õpetaja on ülimuslik, vaid ta kohtleb õppijaid võrdsete partneritena ja on selgelt huvitatud õppijate enda arvamusest. Kõigele lisandub hooliv, abivalmis ja soe suhtumine ning huumor, mis loob erakordselt meeldiva ja motiveeriva õpikeskkonna.

„Kas kujutate ette, et on võimalik kuus tundi kestval kursusel kogu aja jooksul nii aktiivselt osaleda, et uni ei tule kordagi peale ja mitte korrakski ei lähe mõte kursusevälistel teemadel uitama? Mina enne Mari kursust ei kujutanud, aga nüüd ma tean, et see on võimalik!“ kirjutab üks tema kursusel osalenu, kes nendib, et Mari käe alt on läbi käinud enamik Tartu Ülikooli aktiivsemaid õppejõude.

Mari on pikalt ja kirglikult õpetanud õppejõude ja õpetajaid õpetama – õigemini on õpetanud neid õpetamise teemal mõtlema ja tutvustanud meetodeid, kuid ta on aktiivne ka teadlasena. Ta on publitseerinud artikleid rahvusvaheliselt tunnustatud teadusajakirjades ja juhendanud magistri- ning doktoritöid. 2013. aastal ilmus Mari sulest käsiraamat „Õppemeetodid kõrgkoolis“, millest on õppejõududele õpetamisel saanud väga oluline abimaterjal.


Maido Merisalu – Tartu Ülikooli Füüsika Instituut

Maido Merisalu on inspireeriv noor õppejõud ja Tartu ülikooli materjaliteadlane, kes tegeleb tudengite igakülgse harimise kõrval ka teaduse populariseerimisega. Tema leivanumbriks on saanud õppeotstarbelised teadusvideod, mida kiidavad ja naudivad paljud kosmosehuvilised tudengid.

Maido Merisalu ja tema juhendatavad tudengid töötavad korrosioonikatse kallal, mida plaanitakse testida kosmoses ESTCube-2 satelliidil 2019. aastal. Selline katse on maailmas ainulaadne ja esmakordne, mistõttu nõuab see nii asjasse pühendatud teadlastelt kui ka nende juhendatavatelt tudengitelt loomingulist mõtlemist, täpsust ning kohusetunnet.

Maido tegeleb üliõpilastega tihti individuaalselt ning kaasab neid teadusvideote tegemisse, andes neile võimaluse kasutada nüüdisaegseimat teadusaparatuuri. Ta arendab üliõpilaste loovust ka sellega, et annab neile praktikumides lahendada mõne päriselt tänapäevase materjaliteadusliku probleemi.

Maido valmistub loenguteks põhjalikult ning seletab hästi lahti muidu keerulisena tunduvaid teemasid. Ta kasutab innovaatilisi õppemeetodeid ja kombineerib neid traditsioonilistega. Tema entusiasm ja töötahe nakatavad nii tema enda väikest meeskonda kui ka kogu ESTCube’i pere.

Maido kuulsad teadusvideod, mida on tänaseks rohkem kui sada, on avalikult kättesaadavaid. Lisaks kirjutab ta populaarteaduslikke artikleid ajakirjanduses ja käib esinemas avalikel üritustel, sh sageli välismaistel konverentsidel. Tema käe all on kaitsnud uurimustöid hulk bakalaureuse- ja magistriõppe tudengeid. Oluline on märkida, et Maido propageerib eesti keele kasutamist teaduskeelena, seda nii loengutes kui ka uuemates teadusvideotes.

Maido panustab lisaks õppekvaliteedi tõstmisele Eestis aktiivselt ka materjaliteaduse populariseerimisse. Ta on ühendanud õpetamise kõrgkoolis ka ettevõtluse arenguga Eestis ning asutas hiljuti ettevõtte Captain Corrosion OÜ. Ettevõte teeb koostööd Tartu Ülikooliga materjalide karakteriseerimise, materjalitehnoloogiate arenduse ja testimise ning teaduse populariseerimise valdkonnas, pakkudes korrosioonialast konsultatsiooni ja materjalide analüüsi- ning testimisvõimalusi.

Maido Merisalu oskab näha tudengites nende võimekust ja vastavalt sellele panustab nende tugevamate külgede arendamisse. Sellega on ta pälvinud üliõpilaste lugupidamise ja usalduse ning on oma aktiivsusega eeskuju nii tudengitele kui ka kolleegidele.


Kristjan Liivamägi – Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

Kristjan õpetab suure kire ja missioonitundega. Ta suudab kaasata õpilasi entusiasmiga majandusteemadesse süvenema ja motiveerib neid aru saama elulistest finantsprobleemidest, kasutades selleks praktilisi ning uuenduslikke õppemeetodeid.

Ülikoolis vaadatakse teda kui iidolit ja registreeritakse end pikemalt mõtlemata seminaridele, kus tema esineb. Kristjan on jaganud aastate jooksul finantsalaseid teadmisi tuhandetele üliõpilastele ja seeläbi motiveerinud ning inspireerinud neid teadlikumalt tegelema enda igapäevaste säästmis- ja investeerimiskäitumist puudutavate teemadega. Temalt saab igaüks positiivse laengu ja tahtmise end harida ning finantsasjadega tegeleda.

Kristjani seminarid on alati ääretult aktuaalsed ja samaväärselt populaarsed. Ta toob näiteid investeeringutest, laseb arvutada finatssuhtarve ja vastab kõikvõimalikele küsimustele. Näiteks, kas investeerida kinnisvarasse, aktsiatesse, laenudesse või kõigesse korraga, põhjendades oma seisukohta üksikasjalikult. Tundides kasutab ta finantsturu sektorite juhtumianalüüse ja mängib läbi erinevaid juhtumeid, kus saavad õpilased kaasa mõelda ning välja pakkuda lahendusi ja avaldada arvamust. Kristjan on nn uue aja õppejõud ja tema innovaatilisus peitub selles, et ta üritab kõik teoreetilised teadmised anda tudengitele edasi praktiliselt. Ta on kaasanud loengutesse tippspetsialistid ja virtuaalse investeerimismängu.

Kristjan on alati soe ja avatud ning valmis vastama kõikidele küsimustele, mis üliõpilastel tekivad ja selgitama neid seni, kuni kõik on aru saanud. Ta suudab sulanduda auditooriumisse ja suhelda üliõpilastega nende teadmiste tasemel.

Kristjan annab Eestis väga suure panuse nii noorte kui ka vanade inimeste finantskirjaoskuse edendamiseks, avaldades nii kodu- kui ka välismaises meedias artikleid, mis käsitlevad aktuaalseid majandusprobleeme, ja pidades ettekandeid konverentsidel ning seminaridel.

Kristjan loeb Tallinna Tehnikaülikoolis bakalaureuse- ja magistriõppele rahanduse aluste, rahandusotsuste ja finantsjuhtimise aineid, ning Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor magistriõppele globaalse majanduse ja finantsturgude, juhtimisökonoomika ning finantsturgude ja institutsioonide aineid. Lisaks osaleb ta aktiivselt Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna rahanduse ja majandusanalüüsi instituudi teadustöö uurimisrühmas ning on uurimis- ja lõputööde kaitsmiskomisjoni liige ning retsensent. Kristjan on andnud loenguid Tallinna koolides ja juhendab paljusid uurimus-, bakalaureuse- ning magistritöid.

2014. ja 2016. aastal sai Kristjan Eesti Panga teaduspreemia. Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor üliõpilased valisid ta 2014/2015. õppeaastal parima õppejõu nominendiks, Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna tudengid aga 2016. aasta parimaks loengute andjaks.

Oma igapäevaste ülesannete kõrvalt õpib Kristjan ise ka doktorantuuris.

Toimetaja: Merit Maarits



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: