Elektrilöögid tõid 15 aastat haigevoodis lebanud mehe osaliselt teadvusele ({{commentsTotal}})

Mees oli olnud vegetatiivses seisundis 15 aastat.
Mees oli olnud vegetatiivses seisundis 15 aastat. Autor/allikas: scrambldmeggs/Creative Commons

Prantsuse teadlastel õnnetus tuua aastate eest püsivalt vegetatiivsesse seisundisse langenud mees minimaalselt teadvusele. Kuigi eksperimentaalne teraapia ei taastanud aju kõiki normipäraseid funktsioone, annavad tulemused lootust, et organit saab parandada isegi juhul, kui kogu lootus näib olevat esmapilgul kadunud.

“Valisime 15 aastat ilma igasuguse muutuseta vegetatiivses seisundis olnud patsiendi ja seadsime end raske väljakutse ette väga heal põhjusel. Uitnärvi stimuleerimise järel (ajus) muutuste nägemine poleks saanud olla mitte kuidagi tingitud juhuste kokkulangemisest,” selgitas Angela Sirigu, töörühma juhtinud Lyoni ülikooli ajuteadlane ERR Novaatorile antud kommentaaris.

Maailmas lamab püsivalt vegetatiivses seisundis haigevoodis sadu tuhandeid inimesi. Kuigi nad ei reageeri välistele ärritajatele, näiteks puudustele, pole nende ajufunktsioonid täielikult lakanud. Nende ajus vahelduvad äratuntavad une ja ärkveloleku tsüklid. Nad suudavad neile toitu ette andes neelata. Mõnikord hakkavad nad ilma igasuguse nähtava põhjuseta nutma, oigama või naeratavad.

Vegetatiivses seisundis enam kui aasta olnud patsientide puhul peavad eksperdid sellest taastumist vähetõenäoliseks kui mitte võimatuks. Sama arvati 20-aastaselt autoõnnestusse saanud prantsuse mehe kohta. Seda seni kuni Sirigu andis kaaslastega vaevutuntavaid elektrilööke tema uitnärvile. Kümnes peaajunärv ühendab ajukoort muu hulgas kopsude, seedeelundkonna, söögitoru ja südamega.

Märgatavad muutused
“Leidsime, et minimaalselt teadvusel olevaid patsiente vegetatiivses seisundis olevatest inimestest eristav ajurütm – EEG teeta rütm – kasvas seepeale oluliselt ajupiirkondades, mida seostatakse liikumise, kehaaistingute ja teadvusega. Huvitaval kombel kasvatas see nende piirkondade omavahelist suhtlust, tugevdades nende funktsionaalset ühenduvust,” märkis Sirigu. Lisaks kasvas selle tulemusel oluliselt aju energiatarve.

Ent teadlased nägid ka märgatavamaid muutusi. Mees suutis reageerida palvetele, milleks polnud ta muidu võimeline. Näiteks saatis ta liikuvaid esemeid pilguga ja keeras oma pead. Ootamatult mehe vaatevälja ilmunud arsti nägu tekitas temas sedavõrd suure üllatuse, et tema silmad paiskusid pärani lahti. Patsiendi ema teatel püsis mees talle juturaamatut ette lugedes pikemat aega ärkvel.Närvistimulatsioon kasvatas erinevate ajupiirkondade funktsionaalset ühenduvust. Autor: Corazzol et al./Current Biology

Kuigi mehe teadvuse taseei kasvanud, edasise stimulatsiooni toel sellest kõrgemale, ei langenud ta ka tagasi püsivalt vegetatiivsesse seisundisse. “Teisisõnu, sobiva ja võimsa sekkumise korral on võimalik kutsuda muutusi esile isegi raskelt haigetes patsientides. Usun, et teraapia annaks minimaalselt teadvusel olevatele patsientidele välismaailmaga suhtlemiseks rohkem võimalusi,” lisas Sirigu. Püsivalt vegetatiivses seisus olevatest patsientidest rääkimata.

Kuid tulemuste tõlgendamisel tasub olla ettevaalik
Mittetulundusühingule Science Media Centre antud kommentaarides rõhutasid aga Briti teadlased, et kõigele vaatamata on tegu üksiku juhtumiga. Wellcome'i inimese ajukuva keskuse vanemlektor Vladimir Litvak meenutas muu hulgas 2007. aastal ajakirjas Nature ilmunud tööd. “Toonases uurimuses kirjeldati veelgi dramaatilisemaid edusamme – näiteks suutis patsient iseseisvalt sööma hakata – kuid nende tulemuste alusel pole jõutud endiselt laialt kasutatava teraapiani,” märkis vanemlektor.

Bristoli ülikooli dementsuse neuroloogia vanemlektor Elizabeth Coulthard lisas, et patsiendi käitumine ei paranenud standardsel CRS-R skaalal mõõdetuna kuigi palju. Kui 0 esindab skaalal verbaalsete, motoorsete ja visuaalsete reaktsioonide täielikku puudumist ja 23 arusaadava kõne ja kõigile palvetele reageerimist, kasvas mehe tulemus kuuelt kaheksa ja kohati kümne punktini.

Ei midagi üllatavat

Sirigu enda sõnul polnud katsetes nähtud tulemused töörühma enda jaoks kuigi üllatavad. Eelnevalt oli uitnärvi stimuleerimisel jõutud samadele tulemustele loomkatsetes. “Kuid sellegipoolest oli lohutav näha samasuguseid muutusi ka inimajus,” laiendas ajuteadlane.

Uuringud on viidanud, et uitnärvi aktiivsus jõuab Raphe tuuma ja taalamusse. Need omakorda on olulised närviaktiivsuse üle kogu ajukoore levitamiseks. Samuti ergutab see juhteteid, mis on muu hulgas vajalikud valvel ja ärkvelolekuks.

“Põhisõnum on see, et aju plastilisus ja selle parandamine on võimalik isegi siis, kuigi lootus näib olevat kadunud,” sõnas Sirigu, viidates samal ajal siiski vajadusele teha täiendavaid alusuuringuid.

Uurimus ilmus ajakirjas Current Biology.



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: