Peagi on ka lindudel igasugune privaatsus kadunud ({{commentsTotal}})

Rändalbatross.
Rändalbatross. Autor/allikas: JJ Harrison (CC by wikimedia commons)

Kuidas saada teada lindude käekäigust kaugetel meresaartel, mis asuvad droonide lennutamiseks kaugel ning kuhu kohale sõitmine laeva või lennukiga on liiga kulukas? Kas ümber Maa tiirlevate satelliitide poolt tehtud fotod on piisavalt usaldusväärsed raskesti ligipääsetavates piirkondades kaugseire meetodil suuremate maapinnal pesitsevate lindude uurimiseks, testisid teadlased rändalbatrosside (Diomedea exulans) näitel.

Üle 3,5 meetrise tiibade siruulatusega rändalbatross on tänapäevaste lindude seas üks pikimate tiibadega liik, kes vaatamata kuni 11 kilogrammi kaaluvale kerele võib vahepeatusteta läbida mere kohal üle 20 000 kilomeetriseid vahemaid. Samuti on albatrossid ühed pikemaealised linnud, kes võivad elada üle 60 aasta vanaks.

Meetodi testimiseks kasutasid teadlased Atlandi ookeani lõuna osas asuvalt Lõuna-Georgia saarelt satelliidi WorldViev-3 tehtud fotosid, mille lahutusvõime on 30 sentimeetrit ja millelt teadlased loendasid pesitsevate rändalbatrosside pesi. Satelliitfotode põhjal saadud tulemuste usaldusväärsuse kontrollimiseks viidi samas läbi ka pesade tegelik loendus.

Seejärel rakendati sama metoodikat, et loendada Uus-Meremaa lähistel asuvatel Chathami saartel pesitsevaid regent-albatrosse (Diomedea sanfordi), kelle seisund ja arvukus on saare eraldatuse ja raskesti ligipääsetava rannajoone tõttu teadma. Fotode põhjal saadud loendusandmed langesid kokku idapool asuval The Forty-Fours saarel pesitsevate paaride arvuga, kuid erinesid põhjapoolsel saarel nimega The Sisters pesitsevate paaride arvukusest – satelliitfotodelt loendatuna oli see nimetatud saarel, mis on muuhulgas suurima looduskaitselise tähelepanu all olev saartegrupp regent-albatrosside puhul, väiksem.

Kuigi satelliitfotodelt loendati pesitsejaid veidi rohkem – fotodelt ei ole võimalik eristada mittepesitsevaid paare –, osutus meetod piisavalt usaldusväärseks. Autorid järeldavad tulemustest, et kvaliteetsete satelliitpiltide kasutamine võib olla oluliseks täienduseks albatrosside ja teiste suurte merelindude loendamisele, kuna lisaks vähemale pesitsuse häirimisele vähenevad ka loenduste logistilised kulud.

Allikas: Fretwell PT, Scofield P, Phillips RA (2017). Using super-high resolution satellite imagery to census threatened albatrosses. Ibis 159: 481–490.

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: