TÜ teadlased tegid tervisliku vananemise ja põletiku kohta uusi avastusi ({{commentsTotal}})

Madalat põletikunäitajat peetakse tervisliku vananemise ennustajaks.
Madalat põletikunäitajat peetakse tervisliku vananemise ennustajaks. Autor/allikas: seniorspokane.com

Tartu ülikooli (TÜ) teadlased avaldasid teadusajakirjas PLOS Computational Biology teadustöö, mis pakub uut teavet tervisliku vananemise ja põletikuprotsesside regulatsiooni kohta.

Kui perearst tutvustab teile vereanalüüsi tulemusi ja ütleb, et põletikunäitaja on kõrge, ei tähenda see tavaliselt head. Kõrgenenud põletikunäitaja võib viidata nii bakteriaalsele põletikule, mis vajab antibiootikumravi, kui ka viirusinfektsioonile, millega peab immuunsüsteem ise toime tulema.

See kurjakuulutav “põletikunäitaja” ei ole midagi muud kui C-reaktiivse valgu (CRV) kontsentratsioon veres. Tartu ülikooli teadlased avastasid, et sellistel valkudel võib olla põletiku korral tähtis ülesanne täita – kaitsta teie vererakke.

Teadustööd juhtinud TÜ arvutiteaduse instituudi vanemteadur Hedi Peterson selgitab, et pikaajaliselt kõrgenenud CRV tase võib viidata kroonilisele põletikule.

Krooniline põletik on seotud mitmete krooniliste haiguste ja suremusega ning samal ajal peetakse madalat põletikunäitajat tervisliku vananemise ennustajaks.

Seetõttu on põletikuregulatsiooni toimemehhanismide mõistmine pikaajalise ja tervisliku vananemise tagamiseks väga tähtis. Tartu ülikooli teadlased näitasid värskelt avaldatud teadustöös C-reaktiivse valgu funktsionaalset seost geenide avaldumisega.

“Põletiku valk” võib kaitsta vererakke

“Siiani ei olnud veel keegi geenide täpset rolli põletiku toimemehhanismides kindlaks määranud,” sõnas vanemteadur Peterson. “Kõik varasemad uuringud on näidanud vaid geenide tähtsust kroonilise põletikuga seotud haiguste korral,” lisas ta.

Põletikuprotsesside geneetilise regulatsiooni uurimiseks ja kindlaksmääramiseks analüüsisid arvutiteaduse instituudi teadlased statistilisi meetodeid kasutades TÜ Eesti geenivaramu geenidoonorite kohta kogutud andmeid.

Töö tulemusena leiti ja tõestati katseliselt, et C-reaktiivne valk mõjutab immuunreaktsiooni reguleeriva CD59 valgu taset veres ning võib oletada, et läbi negatiivse tagasiside mehhanismi kaitseb sel moel põletikuliste haiguste puhul vererakke.

Loodi kasulik metoodika

Tegemist on esimese teadustööga, kus on kasutatud geenivaramu geeniaktiivsuse ehk geenidoonorite RNA-sekveneerimise käigus kogutud andmeid.

Geeniaktiivsuse andmestikus on infot ligikaudu 500 geenidoonori kohta.

“Statistilises mõttes võib geeniuuringutes sellist andmehulka nimetada väikeseks,” sõnas Hedi Peterson, “kuid selle analüüsimiseks töötasime välja uudse metoodika, mis võimaldas ka piiratud andmehulga tingimustes uusi bioloogilisi seoseid leida.”

Selliste põhjuslike seoste uurimine on statistiliselt keeruline, eriti kui hüpoteese on palju ja andmeid vähe.

“Selleks, et muuta ülesanne hoomatavaks, selekteerisime matemaatilist mudeldamist ja arvutuslikke meetodeid kasutades välja vaid teatud mõttes kõige tõenäolisemalt CRV-ga funktsionaalset seost omavad geenid,” selgitas töö juhtivautor, TÜ arvutiteaduse instituudi doktorant Kaido Lepik.

“Seejärel testisime CRV ning leitud geenide vahelist põhjuslikkust juba traditsioonilisemate statistiliste meetoditega,” lisas ta.

Nüüd võimaldab Tartu ülikooli teadlaste loodud uudne metoodika ka väiksematel teaduskeskustel ning biopankadel piiratud andmemahtude juures bioloogiliste protsesside ja geenide vahel uusi funktsionaalseid seoseid leida.

Hedi Petersoni sõnul on selline teadustöö väga hea näide sellest, kuidas statistika, bioinformaatika ja eksperimentaalne bioloogia loovad koos uusi teadmisi. Samuti on see hea näide TÜ Eesti geenivaramu doonorite vereproovide ja terviseinfo andmete kasutamisest teadustöös.

Mahukas uuring hõlmas Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi, bio- ja siirdemeditsiini instituudi, Eesti geenivaramu ja Šveitsi bioinformaatika instituudi teadlasi. Tulemuste valideerimisel kasutati ka eQTLGen Konsortsiumi poolt kogutud andmeid.



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: