Näita lapse püsivuse arendamiseks, et miski ei tule elus kergelt ({{commentsTotal}})

Juba väikelastele tasub luua maailmast realistlik ettekujutus.
Juba väikelastele tasub luua maailmast realistlik ettekujutus. Autor/allikas: dadblunders/Creative Commons

Mis esimesel korral ei õnnestu, seda tasub uuesti proovida – uuesti ja uuesti. Eriti kui parasjagu on vaateväljas mõni laps. Kümnete maimikutega tehtud katsed viitavad, et mida rohkem täiskasvanud ülesannete lahendamisel vaeva näevad, seda suuremat püsivust ilmutavad sarnaste väljakutsete korral väikelapsed.

"Mulle meeldiks öelda, et proovi seda kohe kodus, kuid vanem olemine on raske töö. Vaid ühe uuringu põhjal nõu andmine tundub mulle seetõttu veidi ülekohtune. Kuid ühe kõige lihtsama näitena võiks mängleva kergusega kingapaelade sidumise asemel sellega veidi vaeva näha. Eksperiment vihjab, et lapsed ei vannu sellisel juhul ise sama proovides nii kergesti alla. Kui see töötab, andke meile sellest teada," märkis uurimuse esimene autor Julia Leonard, Massachussetsi tehnoloogiainstituudi aju- ja kognitiivteaduste doktorant ERR Novaatorile antud intervjuus.

Kõik taandub lihtsale tõdemusele. Inimeste aeg ja energia on maailmas piiratud. Sellest maksimumi võtmiseks tuleb langetada pidevalt otsuseid, kas miski on ikka vaeva väärt. Kui see seda ei ole, kas peaks paluma kaaslaste abi või plaanid üldse katki jätma?

Täiskasvanutel on langetatava valiku osas tavaliselt juba päris hea vaistlik tunnetus. Äsja maailma sündinud lapsed peavad hakkama seda aga alles välja arendama. Siinkohal on oluline ka neid ümbritsev keskkond.

Ebatervete ootuste teke võib jätta jälje terveks lapsepõlveks ja peegelduda näiteks õppeedukuses. Heal tasemel enesekontroll ja püsivus parandab akadeemilisi tulemusi sõltumata IQ-st.

"Kui leiame selle, mis nende iseloomuomaduste arengut kannustab, aitaks see meil luua erinevaid strateegiaid, millega lapsi vajadusel aidata," selgitas Leonard. Doktorandi ja ta kaaslaste eksperimendid viitavad, et kõik võib saada alguse juba varajases nooruses.

Töörühm tegi katseid 262 väikelapsega, kelle vanus jäi 13–18 kuu vahele. Erinevates katsevoorudes üritasid teadlased laste nähes saada karbist kätte mänguasja ja keti küljest võtmehoidjat. Kohati näitasid nad lastele oma vilumust ja lahendasid ülesande loetud sekunditega. Teisel juhul maadlesid nad sellega aga pikemat aega, seejuures lastega aktiivselt suheldes. Muu hulgas küsisid nad maimikutelt retooriliselt, kuidas nad ülesande küll ikka lahendavad ja hoides nendega silmsidet.

Sellega viimaks hakkama saades andis katsetegija lastele täiesti uudse nupuga muusikalise mänguasja ja lahkus ise ruumist. Töörühm leidis, et rohkem vaeva näinud täiskasvanuga kokku puutunud lapsed vajutasid muusikat kuulda lootes nuppu keskmiselt kaks korda rohkem.

See vihjab, et maimikud suudavad teha neid ümbritseva maailma kohta üldistusi ja kujundada neid parasjagu ümbritseva keskkonna kohta arusaamu juba loetud näidete põhjal. Veelgi enam, eksperimendid vihjavad, et lapsed teevad seda juba puhtalt vaatluslikult.

Ülejäänud katsevoorudes lahendasid teadlased maimikute silme all küll samu ülesandeid, kuid ei üritanud seejuures pälvida nende tähelepanu või kasutada teisi n-ö pedagoogilisi meetodeid.

"Kuid sellele vaatamata vajutasid vaeva näinud täiskasvanuid näinud lapsed nuppu rohkem ja sõrmitsesid mänguasja kauem. Tõsi, mõju ei olnud nii tugev, kuid see oli siiski olemas," lisas Leonard. See kujutab endas järjekordset põhjust pöörata laste vaateväljas olles oma käitumisele rohkem tähelepanu.

Järgmise sammuna plaanib Leonard täpsemalt välja selgitada, kui kaua vaeva nägevate täiskasvanute nägemine maimikute käitumisele mõju avaldab ja kui suurte üldistuste tegemiseks on väikelapsed võimelised.

"Igal juhul vihjavad tulemused, et lastele ei peaks jätma muljet, et kõik tuleb alati kergelt kätte. See võib tulla neile pikas perspektiivis kasuks. Püsivus pole vaid kaasasündinud iseloomuomadus, vaid see on ka õpitav," rõhutas Leonard.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: