Euroopa noored teadlased on Tallinnas vähi ja muude haiguste ravi otsinguil ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kuidas teha tõhusamaks Alzheimeri või dementsuse avastamine või vähiravi? Või kuidas hinnata Ameerika jalgpalluri pea- või kaelatrauma riski suurust mängu jooksul saadud põrutuste alusel? Nende ja mitmete teiste teemade uuringute tulemusi esitlevad praegu Tallinnas toimuval Euroopa noorte teadlaste konkursil (EUCYS) õpilasteadlased Euroopast.

Tallinnas toimuval rahvusvahelisel noorte teadlaste konkursil võtab teadustöös omavahel mõõtu 146 noort 38 riigist. Konkursile esitatud 89 uurimistööd jagunevad küll kümne valdkonna vahel, kuid tegelevad suures osas keskkonnaprobleemide ning meditsiiniküsimuste lahendamisega.

Meditsiinivaldkonnas on mitme noore töö fookuses vähiravivõimaluste parandamine (Türgi, Kanada, Sloveenia, Tšehhi). Samuti uuritakse vananemisega seotud haiguste varase avastamise võimalusi. Seda nii Alzheimeri tõve (Iisrael, Kanada) kui dementsuse puhul (Lõuna-Korea).

Tähelepanu all on teisedki  tervisehädad ja nende ennetamise või leevendamise võimalused.  Näiteks on Austria noormehed loonud IT-lahenduse, mis ühendatud Ameerika jalgpalluri kiivriga ning hindab mängu jooksul saadud põrutuse tugevust ning sellest lähtuvat pea- või kaelatrauma riski suurust.

Suurbritannia noored on aga välja töötanud vesti, mis mõõdab epilepsiahaige patsiendi elulisi näitajaid ning võimaldab seeläbi haigushoogu ette ennustada. Diabeedihaigete abistamiseks on aga USA neiu leiutanud väikese kolmekihilise paberist mikroobse kütuseelemendi, mis mõõdab glükoositaset süljest, säästes patsienti sõrmeotsast vereproovi võtmisest.

Tervisevaldkonnaga haakuvalt on noored pannud pead tööle ka esmaabi ja päästevaldkonna innovatsiooni loomiseks. Näiteks on Kanada noored insenerid töötanud välja traadita ja mitteinvasiivse seadme patsiendi vererõhu, pulsi, vere hapnikusisalduse ja kehatemperatuuri mõõtmiseks. Iisraelist on tulnud aga elustamisprotseduuri jälgiv ning suunav seadeldis.

Soome noormees rakendas aga matemaatilist järjekorrateooriat selleks, et hõlbustada kriisiolukordades välihaiglate töökorraldust.

Puhtama keskkonna eest

Keskkonnaküsimuste puhul on võtmeteemadeks rohelised energiaallikad ja -kütused ning keskkonnasaaste vähendamine. Näiteks tegelesid Küprose ja Egiptuse õpilasteadlased päikeseenergia püüdmise ja kasutamise võimaluste uurimisega. Iisraeli noormees tegi edukaid katseid kindlat liiki kärbse vastsete abil orgaanilistest jäätmetest biodiisli tootmiseks.

Sloveenid uurisid biolagunevate plastide tootmisvõimalusi, Eesti kooliõpilane Brita Laht vaatles aga biolaguneva kilekoti lagunemisprotsessi.

Saksa noormees uuris aga energiatõhusamaid alternatiive tavapärastele lennukimootoritele, ehitades väikese reaktiivmootori mudeli ning katsetades sellel uusi kütusetüüpe.

Energiasäästu peale mõtles ka Hiina õpilasteadlane, kes püüdis lahendada laevade hõõrdumist, õppides vihmaussidelt. Nimelt pakub ta välja vihmausside selgmistel pooridel põhineva aukudega plaatide kavandi, et vähendada hõõrdumist vee ja laevakere vahel.

Kui konkursi Eesti voorus tegelesid mitmed õpilased mesilaste käekäigu uurimisega, siis rahvusvahelisel konkursil oli see teema samuti pildil.

Nii töötas Leedu õpilane välja tehnilise lahenduse, mis kasutab helide spektraalanalüüsi, et hinnata mesilaskoloonia heaolu.

Innovatsioon turvarakendustes

Isikutuvastuse vallas on kolm Itaalia noort tulnud välja uuendusliku lähenemisega, ehitades seadme, mis kasutab salasõnade asemel identifitseerimisvahendina südamelöökide elektrilisi impulsse. USA õpilane on aga leidnud võimaluse suurendada turvarakenduste töökindlust tselluloosi nanokristallide abil.

Teemavaldkondadest on esitatud uurimistööde puhul kõige populaarsem inseneeria, kuhu esitati 15 tööd. Sellele järgnevad 12 tööga keskkond ning 11 tööga bioloogia ja füüsika. Matemaatilisi probleeme käsitles 10 tööd. Selle järgnes 8 tööga keemia, 7 arvutiteadus ja meditsiin ning 4 tööga materjaliteadus ja sotsiaalteadused.

Toimetaja: Piret Ehrenpreis, Marju Himma



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: