Tallinnas võtavad mõõtu Euroopa parimad noored teadlased ({{commentsTotal}})

Euroopa noorte teadlaste konkurss (EUCYS) Tallinnas.
Euroopa noorte teadlaste konkurss (EUCYS) Tallinnas. Autor/allikas: ETAG

Igal sügisel kogunevad ühte Euroopa pealinna Euroopa Liidu primad õpilasteadlased ja võistlevad stendiettekanete ja esitlustega oma teadustöid. Esimest korda toimub see võistlus – Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurss (EUCYS) Tallinnas.

Ülemiste innovatsioonilinnaku SpaceX keskuses saab pühapäeval ja esmaspäeval tutvuda 38 riigi õpilaste, ühtekokku 89 uurimistöö ja projektiga inseneeria, bioloogia, keemia, keskkonna, meditsiini, materjali- ja arvutiteaduste, matemaatika ja füüsika ning sotsiaalteaduste valdkondadest. 

Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile tulevad igal aastal kokku lootustandvad noored õpilasteadlased kogu Euroopast ja kaugemaltki, et oma projekte rahvusvahelisele žüriile ja avalikkusele esitleda.

Konkurssi korraldatakse alates 1989. aastast, Eesti õpilased on sellel osalenud alates 2002. aastast. Eestis toimuv suurüritus on järjekorras 29., seda korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Euroopa Komisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Kokku saabub Eestisse ligi 300 osalejat.

Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk sõnas, et võimalust tuua konkurss Eestisse on oodatud ligi 15 aastat: „Väga kõrgetasemeline üritus pakub Eesti õpetajatele ja õpilastele unikaalset võimalust saada inspiratsiooni ja õppida teiste riikide noorte uurimistööde tegemise kogemusest.“

Eestit esindavad õpilaste teadustööde riikliku konkursi 2017 parimad:

Brita Laht Saaremaa Ühisgümnaasiumist tööga „Tärklist sisaldava Maxima komposteeruva kilekoti materjali ja kolme uudse LDPE ning tselluloos-stearaadi komposiidi anaeroobne lagunemine aktiivmudas“.

Anni Britta Pajoma Tartu Jaan Poska Gümnaasiumist tööga „Pseudomonas pseudoalcaligenes tüve C70 katehhooli 2,3-dioksügenaasi mõju uurimine knock-out mutandi konstrueerimisel“.

Jasper August Tootsi Hugo Treffneri Gümnaasiumist tööga „Galaktoseemia skriining Beutler meetodiga“.

Järgnev on 360-kraadine pilt vahetult enne konkursi avamist:

Konkursitöid hindab Euroopa Komisjoni kokku kutsutud 19-liikmeline rahvusvaheline teadlaste žürii. Välja antakse 9 rahalist preemiat (3x3500, 3x5000 ja 3x7500 eurot) ja hulgaliselt teadusasutuste välja pandud eripreemiaid – stipendiume ja visiite teadusasutustesse. Eestipoolsed eripreemiad annavad välja Haridus- ja Teadusministeerium ning Tallinna linn.

EUCYSil on esindatud Ameerika Ühendriigid, Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Egiptus, Gruusia, Hiina, Hispaania, Iirimaa, Iisrael, Island, Itaalia, Kanada, Küpros, Leedu, Luksemburg, Lõuna-Korea, Läti, Norra, Poola, Valgevene, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Slovakkia, Sloveenia, Šveits, Taani, Tšehhi, Türgi, Ukraina, Ungari, Venemaa ja Ühendkuningriik.

Toimetaja: Marju Himma



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: