Saksa ühismeedias võimutses valimiste eel paremäärmuslik AfD ({{commentsTotal}})

Plakatid
Plakatid "Alternatiiv Saksamaale" meeleavaldusel. Autor/allikas: Ralph Orlowski/Reuters/Scanpix

Valeuudistest ja robotitest on saanud viimastel aastatel ühismeedia lahutamatu osa. Saksamaa valimiste eel tuhandeid Twitteri säutse uurinud Oxfordi ülikooli teadlased leidsid, et seekord on riik arvutusliku propaganda löögirusikast suuresti pääsenud. Samas võib näha, et ühismeediast ja sotsrobotitest lõikavad eelduste kohaselt kõige rohkem kasu paremäärmuslikud erakonnad.

„„Alternatiiv Saksamaale“ (AfD) domineerib vähemalt Twitteris väga selgelt. Parteiga seotud sisu jagatakse isegi rohkem, kui üldist valmiste kohta käivat materjali, teistest suurematest erakondadest rääkimata,“ sõnas analüüsi kaasautor Lisa-Maria Neudert ERR Novaatorile antud intervjuus. Analüüsi kaasatud septembri esimesel kümnel päeval avaldatud enam kui 900 000 säutsust puudutas AfD-d pea iga kolmas.

Kuigi nende tonaalsust pole võimalik automaatselt hinnata, viitas Neudert, et partei on ühismeedia kasutamises äärmiselt vilunud. „See on nende esimene valik. Meemid, lühikesed ja löövad juhtlaused lähevad lendu. Minevikus on AfD kasutanud suurematest muudatustest teada andmisel ka traditsioonilise pressikonverentsi asemel Facebook live'i. See võimaldab neil vestlust kontrollida ja vältida muu hulgas ajakirjanike ebamugavaid või kriitilisi küsimusi,“ lisas arvutusliku propaganda uurimisele kesekenduv doktorant.

Ühismeedia võlud, vaevad ja valeuudised
Ühismeedias, mis võimaldab suhelda otse valijatega, pole iseenesest midagi halba – lausa vastupidi. Paraku võimaldab sama keskkond põimida äärmiselt hõlpsalt faktidega ka väärinfot ja levitada valeuudiseid.

„Õige ja vale eristamine muutub ühismeedias ilma filtrita üha raskemaks. Inimeste kriitikameel pole alati väga kõrgelt arenenud,“ nentis USA-s asuva Indiana ülikooli informaatika- ja arvutiteaduse professor Filippo Menczer. Kuna ühismeediat kasutab valdav enamik inimestest, võimaldavad valeuudised mõjutada ühiskonna meelsust tervikuna.

Siinkohal tasub rõhutada, et ka valeuudiseid on mitmeid sorti. Nende sekka võib liigitada nii ideoloogiliselt laetud äärmustesse kalduvat sisu, poliitilisi vandenõuteooriaid kui ka professionaalsemaid ülejäänud uudismeediast raskesti eristatavaid artikleid, mis sisaldavad moonutatud fakte.

Harilikult mängivad valeuudised inimpsühholoogia eripäradele, sisaldades rohkelt pilte, emotsionaalselt laetud sõnu ja karjuvaid pealkirju. Sellise sisu elutervest poliitilisest satiirist eristamine pole paraku alati võimalik.

Saksamaa valimiste eel jagati Twitteris analüüsi kohaselt iga valeuudise kohta 4,4 traditsioonilistest meediaväljaannetest pärit uudist. Näitaja on võrreldav viimaste Saksamaa presidendivalimiste ja Suurbritannia üldvalimiste ajal sotsiaalmeedias nähtud olukorraga. Prantsusmaa presidendivalimiste ajal oli sisu kvaliteet märgatavalt parem.

Sotsrobotite pealetung
Teiseks uue ajastu nähtuseks on sotsrobotid. Automatiseeritud ühismeedia kontod, mis võimaldavad sotsiaalmeediaplatvormide algoritmidele mängides kindla sisu nähtavust oluliselt kasvatada.

„Valeuudiseid levitavate ja neid võimendavate automaatkontode loomine või juba olemasolevate sotsrobotite võrkude ostmine pole enam eriti suur investeering, kui arvestada, et need võimaldavad suunata vestlust soovitud suundades,“ märkis Menczer. Vähemalt hetkel tundub aga, et Saksamaa on jäänud nendest üldvalimiste eel suuresti puutumatuks.

Oxfordi ülikooli teadlased leidsid Twitteris 150 000 kasutaja seast vaid 92 kontot, mis saatsid päevas välja vähemalt 50 säutsu. Samas moodustas robotitena klassifitseeritud kasutajate looming kõigist säutsudest 7,4 protsenti. Teisisõnu on robotitel ebaproportsionaalselt suur mõju. Paralleelselt teatas ühismeedia platvorm Facebook neljapäeval, et on sulgenud Saksamaa valimiste eel tuhandeid automatiseeritud kontosid.

Oxfordi ülikooli analüüsist tuli välja, et 15 protsenti robotite jagatavast sisust viitas AfD-le. „On taas raske teha üheseid järeldusi, mida nende kohta räägitakse, kuid nii palju, kui me kontrollisime, oli paljudel kontodel profiilipildiks AfD sümboolikaga pildid ja isikukirjelduseks partei loosung,“ märkis Neudert.

Partei toetajad on avaldanud tema sõnul aga avalikult kartust, et taolisi roboteid võidakse kasutada ka partei mustamiseks. Lisaks, saksa kõige äärmuslikumale vasakparteile Die Linke vihjavad säutsud moodustasid kõigist robotite säutsudest tervelt 12,3 protsenti.

Neudert ei osanud söandunud veel kindlalt öelda, miks on olnud sotsrobotite panus sedavõrd tagasihoidlik. Osaliselt saab selle kanda ilmselt parteide omavaheliste kokkulepete arvele. „Isegi AfD lubas möödunud aasta sügisel, et ei kasuta kampaania tegemiseks sotsroboteid. Samas on Saksamaa satiirilise erakonna „Partei“ eksperimendid näidanud, et paljud sotsrobotid tegutsevad salajastes suletud rühmades,“ lisas doktorant. Robotite kasutamise täit ulatust on seeläbi raske hinnata.

Oodates homset
Prantsusmaa valimiste ajal nähtu põhjal võib valeuudiste hulk sotsrobotite mõjul veel viimasel hetkel hüppeliselt kasvada. Päev enne valimisi ilmus toona veebiruumi üheksa gigabaidi jagu Emmanuel Macroni partei En Marche! arhiveeritud e-kirju. Nendes esitatud väidete õigsust oli sisuliselt võimatu valimisteni jäänud lühikese aja vältel korralikult kontrollida.

Küll aga avas see soodsa kasvulava kahtlusi ja usaldamatust külvavate valeuudiste levikuks. Neid hakkas koheselt võimendama väike sotsrobotite armee. Kuid sotsiaalse konsensuse tekitamine ei läinud läbi või jäi sellest väheseks. Valimistel eelistas Macroni 32 protsenti rohkem inimesi kui tema vastast Marine Le Peni.

„Kuid inimesed on peljanud Saksamaa valimiste eel sama juhtumist. Paari aasta eest häkiti Bundestagi (Liidupäeva) serveritesse ja varastati sealt suures koguses infot. Me oleme veidi oodanud, et seda viimasel hetkel lekitatakse, kuid seni pole midagi juhtunud,“ selgitas Neudert. Saksamaa luureagentuuri BfV juurdlus osutas toona vene päritolu häkkeritele.

Võrreldes teiste hiljutiste suuremate valimistega on olnud vene allikate mõju vähemalt Twitteris Saksamaa valimiste eel suhteliselt väike. Muu hulgas Sputnikule ja Russia Today'le osutavad lingid moodustasid kõigist säutsudest vaid 1,4 protsenti. Aasta alguses toimunud presidendivalimiste ajal oli näitaja enam kui kaks korda kõrgem.

„Kuid ma ei kannaks seda veel täielikult maha. Näiteks Russia Today ja Sputniku YouTube'i kanalid on Saksamaal väga populaarsed ning märkimisväärne osa taolise kaheldava väärtusega sisust ringleb Twitteri ja Facebooki asemel VK-s,“ märkis Neudert.

---
Kokkuvõtlikult ei rakendata doktorandi hinnangul Saksamaal antud valimiste raames arvutuslikku propagandat väga ulatuslikult. „Pigem kanduvad juba ühiskonnas olevad strukturaalsed mõrad ühismeediasse, kus need võimenduvad. See selgitab paremäärmusliku AfD populaarsust,“ lisas Neudert.



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: