Ka ajuta loomad magavad
Me kõik magame mõnikord. Magavad peale inimeste ka loomad, ning mitte ainult imetajad ja muud selgroogsed nagu hiired ja kalad, ja ka selgrootud nagu kärbsed, vaid nagu nüüd värskest teadusuuringust selgub, magavad isegi niisugused loomad, kellel pole isegi mitte aju, selgroost rääkimata.
Paul Sternberg ja Ravi Nath Ameerika Ühendriikidest California tehnoloogiainstituudist kirjutavad ajakirjas Current Biology, et ka niisugusel ainuõõssel, karikloomal ja juursuulisel nagu niinimetatud tagurpidi-meduus ehk ladina keeles Cassiopea xamachana võime täheldada midagi üsna unelaadset.
Tagurpidi-meduusiks kutsutakse seda looma seepärast, et võrreldes teiste meduusidega armastab ta aega veeta teisipidi olles, kumerus allapoole, nõgusus ülespoole. Kuid see on praegu tegelikult kõrvaline.
Sternberg ja Nath avastasid laborikatsetes, et Cassiopea käitumine vastab väga hästi kolmele kriteeriumile, mille järgi on teadlased varem otsustanud, kas mõne looma kohta sobib öelda, et ta aeg-ajalt magab. Nimelt esineb Cassiopeal, sel tagurpidi meduusil esiteks ajajärke, mil tema aktiivsus kahaneb, teiseks reageerib ta neil ajajärkudel välistele ärritajatele nõrgemini – just nagu meid, inimesi ei tarvitse kõik helid veel äratada, ja kolmandaks on märgata, et Cassiopea unevajadus suureneb, kui tal magada ei lasta. Seda nähtust ka teame ju omast käest.
Kuid miks Cassiopea magab, on ikkagi mõistatus. Ega ole ju seegi selge, miks üldse keegi magab. Ühe seletusena on välja pakutud, et magamine võimaldab ajul ja kesknärvisüsteemil aktiivsest tegevusest taastuda. Kuid meduusidel ju aju üldse ei olegi, asetsegu nad ise mispidi tahes. Nii et magamine on nüüd võib-olla veel suurem mõistatus kui enne.
Kas tagurpidi-meduus magades ka mingis mõttes und nägi ja mis pidi see unenägu käis, seda teadlased seekord isegi veel ei uurinud.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa