Teadlased otsivad 100-aastaste eestlaste mikroobidest ravivõimalusi ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli teadlased hakkavad uurima, kuidas pärast taasiseseisvumist sündinud inimeste mikrobiokooslused erinevad 100 aastat tagasi sündinud eestlaste omadest.

Teadlased loodavad saja-aastaste inimeste organismis elavaid baktereid tulevikus ära kasutada ka nooremate tervise parandamisel. Tegemist on Tartu ülikooli mikro-bioloogide kingitusega Eesti 100-ndaks sünnipäevaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Mikroobid on inimese kehas asendamatud. Aitavad seedida toitu, toodavad vitamiine ning reguleerivad geenide tööd. Inimese mikrobioota ehk nende bakterite kooslus, mis inimese kehas elavad, püsib laias laastus muutumatuna alates teisest eluaastast.

TÜ mikrobioloogia emeriitprofessor Marika Mikelsaar rääkis, et teadlaste idee sai alguse küsimusest, miks saja-aastastel inimestel on nii hea tervis olnud, et nad saja aastani on elanud. “Vaataks seda, missugused on nende mikroobid.”

1918. aastal sündinud inimesi on Eestis 197. Kui teadlased saavad neist 25 inimeselt materjali, mikroobe, saab seda infot võrrelda tänapäeval sündinud inimestega.

Seda, et tänaste noorte ja saja-aastaste eestlaste mikrobiootad erinevad, on eelnev teadustöö juba kinnitanud.

Mikrobiootade erinevuse on suure tõenäosusega tekitanud elukeskkondade erinevus. 100 aastat tagasi ei olnud ei olmekeemiat ega antibiootikume, mis inimeses elavate bakterite kooslust mõjutada oleks võinud.

“Tänapäeval me räägime tsivilisatsioonihaigustest,” nentis TÜ meditsiinilise mikrobioökoloogia professor Reet Mändar. Kasvajad, allergiad, ülekaal, diabeet – need haigused on suuresti seotud ka meie mikroobide tasakaalu häiretega. On leitud, et neil haigetel on vähem olulisi mikroobe ja erinevate mikroobigruppide tasakaal on paigast ära.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul teevadki teadlased uurimistöö, kus analüüsitakse 25 saja-aastase eestlase ja 25 pärast taasiseseisvumist sündinud inimese mikroobikooslusi.

Teadlased loodavad, et sada aastat tagasi sündinute mikroobikooslustest võiks tulevikus inimeste tervise parandamisel abi olla.

“Ühelt poolt me loodame saada uusi teadmisi selliste naturaalsete looduslike mikroobikoosluste kohta. Ja teiselt poolt me loodame, et nendest kooslustest me suudame eraldada mõned hea potentsiaaliga probiootilised bakterid,” rääkis Mändar.

Teadustöö valmib lõplikult 2020. aastaks.

Toimetaja: Marju Himma



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: