Metaanalüüs: sperma võib peita vähemalt 26 viirust ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Mike Segar/Reuters/Scanpix

Möödunud aastal Ladina-Ameerikas möllanud Zika epideemia kõrghetkel selgus paljude hirmuks, et viirus võib kanduda edasi sugulisel teel ja püsida ise seemnevedelikus elus kuni kuus kuud. Avastuse peale teaduskirjandust põhjalikumalt seiranud teadlased teatavad nüüd, et kinnitatud andmetel suudab elada spermas vähemalt 26 erinevat viirust.

Tuntumate tegijatena on võimelised sarnasteks saavutusteks herpes, B-hepatiit, HIV, Ebola ja adenoviirused. Vähemalt 11, sh grippi, ägedat respiratoorset sündroomi (SARS), dengue'i palavikku ja rõugeid põhjustavat haigustekitajat on leitud munandites, tekitades seal põletikke.

Äärmiselt tõenäoliselt võivad need jõuda ka spermasse. Suguteid vereringest eraldav barjäär pole sedavõrd läbistamatu kui näiteks vere-aju tõke. See ei pruugi iseenesest tähendada, et nimetatud viirused on võimelised end sugulisel teel levitama.

Kuid metaanalüüsi autorid Alex Salam ja Peter Horby hoiatavad, et spermas pesitsevad viirused võivad vähendada meeste viljakust ja kasvatada riski haigestuda suguhaigustesse ja kasvatada riski vähi tekkimiseks. Lisaks võivad viirusosakesed kutsuda esile mutatsioone spermide DNA-s. Juhul kui sama sugurakk viljastab munaraku, antakse see edasi järeltulevatele põlvedele.

Eelnevalt loetletud viiruste mitmekesisust arvesse võttes jõudsid Salam ja Horby töös järeldusele, et seemnevedelikust leiab tõenäoliselt haigustekitajaid sagedamini, kui on eelnevalt arvatud. Etteaimatavalt kutsusid nad virolooge üles pöörama taolistele viirustele rohkem tähelepanu, et välja selgitada, kui kaua ja kui palju viirusosakesi seemnevedelikus ellu jääda võib.

Ajakirjas Emerging Infectious Diseases ilmunud metaanalüüs haaras enam kui 3800 eelnevalt avaldamist leidnud uurimust.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: