Tehnika areng muudab lõhnataju olulisemaks kui kunagi varem ({{commentsTotal}})

Olgugi et inimesed ei nuusi juba enam ammu teiste sabaaluseid ega jalgu, pole haistmismeel oma tähtsust kaotanud. Tehnikast kubisevas keskkonnas on meie pikaajaline suhe lõhnadesse isegi mitmekesistumas, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Sarnaselt mitmete loomadega on meie haistmisnärv teistest peaajust väljuvast tosinast närvist eriline, sest sellel on mäluga erakordselt hea ühendus. Ilmselt on kõik kogenud hetki, kui mõni lõhn meelitab teadvusesse üllatavalt selge mälestuskillu varasemast elust või seostub siis lõhn mõne olulise tundega.

Lisaks nägemisnärvile on haistmisnärv pigem aju osa või selle pikendus. Samas kui ülejäänud näo miimika, pea keeramise, keele liigutamise, suus asjade tunnetamise ja maitsmise, kuulmise jmt ülesannetega närvid võib kuulutada ilmselgelt perifeerse ehk ajust väljapoole jääva närvisüsteemi osaks.

Haistmise vahetu seotus mäluga on seletatav info töötlemise vaatenurgast. Pika arenguloo jooksul on täitnud haistmine erakordselt olulist info hankimise ülesannet, sest töötab tihti nägemisest ja kuulmisest tõhusamalt. Eriti olukordades, kus pole midagi näha ega kuulda, levib õhus molekule nii toidust kui ka ähvardavast ohust.


Lugemissoovitus:
Ülevaateartikkel: jutt inimeste kehvast lõhnatajust on 19. sajandi müüt
Esimene märk Alzheimeri tõve kujunemisest – lõhn


Seetõttu kõrvutatakse haistmisega saadud informatsiooni tõhusa ühenduse abil mälusse kogutud võrdlusmaterjaliga. Noor loom õpib esmalt pereliikmetega seotud lõhnu ning hiljem maailmas ellu jäämiseks lugema iseseisvalt toitu otsides ümbruskonna "lõhnauudiseid".

Olgu tõe nimel mainitud, et tegelikult on ajus veel üks närv. See avastati suhteliselt hilja, esmalt haikalades ja hiljem inimeses. Tänaseni vaieldakse, kas seda peaks nimetama õpikutes numbritega fikseeritud närvide loetelus nullindaks või kolmeteistkümnendaks peaajunärviks. Selle funktsioon on seotud samuti haistmisega. Täpsemalt loomade paljunemiskäitumises oluliste feromoonide registreerimisega, mis on kaotanud inimliigi arengu jooksul tarviduse. Küll aga toob seegi näide alla lõhna info olulisuse.

Linnavõlud
Inimeste arvu suurenedes ja koondudes linnadesse hakkas muutma üks lõhn oluliselt kaalukamaks. Selleks on higilõhn. Seoses kontaktide kasvuga kasvas nakkushaiguste levik. Selle eelduseks on kehvapoolne isiklik hügieen. Sellest omakorda esitab informatiivse sõnumi leviv higi või muu kehaline lõhn. Igaüks võib kontrollida, milliseid tundeid kutsub neis esile võõras higilõhn. See on pika arengulooga programm, mis avaldub regulaarse pesemise, deodorantide ja lõhnaõlide näol.

Kuna tegemist on sisuliselt infopõhise ja inimesele olulise ülesandega, on asjade arenguna loomulik, kui keegi mõtleb välja higilõhna registreeriva masina. Otsida tasub sealt, kus elab koos väga palju inimesi ja mõni rahvuslik tava nõuab higinäärmete paljastust. Need kriteeriumid täidab kõrge rahvastikutiheduse ja linnastumise astmega Jaapan, kus nõuavad kombed tuppa sisenedes kehaga võrreldes oluliselt suurema higinäärmete tihedusega jalgadelt jalanõude eemaldamist.

Robot- ja päriskoertest
Robotirikkas Jaapanis konstrueeris ettevõte Next Technology piinlike olukordade vältimiseks jalgu nuusutava robotkoera Hana-chan. Paarikümne sentimeetri kõrgune koerake viibib hetke tuppa tulija jalgade juures neid diskreetselt nuuskides. Oma otstarvet reetmata, urisemata, haukumata ja isegi jalga tõstmata annab ta tulemustest viisakalt teada.

Juhul kui külaline on jalgu hästi hooldanud ja neist eraldub koguni meeldivat lõhna, hakkab loomake rõõmsalt tantsima. Kui jalad on talutavas seisus, liputab karvase koonuga jalavalvur tunnustavalt saba ja astub kõrvale. Pikemalt kingades mikrobioloogilist aretust edendanu jalgade puhul kukub kutsu surnult külili. Ilmselt on külalisel mõistlik seepeale leida vabandus ootamatult lahkumiseks.

Lõhna ja mälu tehniliselt kaasajastatud seose leiab veel Ühendkuningriigist, kus katsetatakse politseitöös peidetud väliste mäluseadmete otsimiseks koolitatud kahte koera Robi ja Tweedi. Mäluseadmete mahu kasvu tõttu on suurenenud neis peituva info väärtus. Mälukaartide mõõtmete vähenemisest tulenevalt on nende kaotamine või peitmine üha lihtsam. Politsei loodab koertest abi terroristide, majanduskuritegude ja pedofiilide juhtumites tõendite otsimisel.

Seega mitmekesistub tehnikarikkas keskkonnas meie pikaajaline suhe lõhnadesse, kandudes üle suhetesse tehnoloogiaga.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.


Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: