Päikesesüsteemis tiirutab kummaline kaksikasteroid-komeet ({{commentsTotal}})

Marsi ja Jupiteri orbiidi vahel, Päikesesüsteemi asteroidide vööndis liigub üks kummaline moodustis, mis koosneb õigupoolest lausa kahest taevakehast.

Saksa astronoomid on kosmoseteleskoobi Hubble abiga avastanud kaks teineteise ümber tiirlevat asteroidi, mis ühtlasi meenutavad ka komeeti. Neil on kahepeale ümber ere tolmu- ja gaasipilv, millist komeetide puhul nimetatakse peaks ehk koomaks. Sellest peast ulatub välja ka saba, just nõndasamuti nagu komeedilgi. Seetõttu saabki seda kaksikasteroidi tegelikult klassifitseerida ka komeediks.

Hubble viskas kaksikasteroid-komeedile 288P pilgu peale üsna täpselt aasta tagasi, septembris 2016, kui see eriskummaline süsteem oli oma orbiidil jõudnud suhteliselt Maakera lähedale. Siis nägidki Jessica Agarwal Max Plancki Päikesesüsteemi uurimise instituudist ja ta kolleegid Hubble'i pealt tehtud pildilt, et tegu on tegelikult kahe taevakehaga, kahe enam-vähem ühesuuruse asteroidiga, mis tiirutavad teineteise ümber umbes 100 kilomeetrisel vahekaugusel.

Agarwal ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature, et päikesekiirguse toimel tekib paarisasteroidide pinnal jääst veeauru, millest moodustuvadki komeedilikud pea ja saba.

Teineteise ümber tiirlevaid asteroide on teada teisigi, aga 288P on ainus seniteada asteroidipaar kogu asteroidide vööndis, mis on samas ka komeet. Astronoomide arvates on selle kaks komponenti olnud arvatavasti kunagi ühtne keha, mis kiire pöölemise tagajärjel pooleks lõhenes.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: