Eestimaa õpib ja tänab: aasta põhikooli aineõpetaja nominendid ({{commentsTotal}})

Aasta põhikooli aineõpetaja nominendid 2017.
Aasta põhikooli aineõpetaja nominendid 2017. Autor/allikas: haridus- ja teadusministeerium

Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente. Jätkame põhikooli aineõpetaja nominentidega – tänavu kandideerivad sellele tiitlile Lauri Vilibert, Peeter Jõeloo ja Tiivi Rüütel.

Lauri Vilibert – Tallinna Kristiine Gümnaasium

Lauri Viliberdi suurimateks panusteks võib lugeda Tallinna Kristiine gümnaasiumi tehnoloogiakeskuse rajamist ja robootika muutmist kooli visiitkaardiks.

Lauri tekitab oma huvitavate ja üllatavate ideede ning ebatavaliste väljakutsetega õpilastes elevust, võimaldab neil avastada maailma ja kogeda eduelamust. Ta rakendab ainetevahelist lõimingut ja oskab suurepärase suhtlejana kaasata tegevustesse ka tagasihoidlikumaid õpilasi.

Töö- ja tehnoloogiatundides läbitud teemad leiavad sageli praktilise ja huvitava väljundi: õppetegevuse, katse-eksituse meetodi ja tegevuste analüüsi kaudu valmivad õpilaste endi leiutised, mis innustavad jätkama ning pingutama, olgu tegu elektroonilise koeramaja või isetehtud elektrikitarriga.

Lauri taotleb edukalt projektitoetusi ning õpi- ja töökeskkonna kaasajastamiseks ning õpilastele paremate võimaluste pakkumiseks robootika valdkonnas rajas ta Tallinna Kristiine gümnaasiumi tehnoloogiakeskuse.

Kõik sai alguse legodega seotud robootikaringist. Tänaseks töötavad põhikoolis robootikaga alustanud gümnaasiumiastmes juba lepinguliselt IT-valdkonna firmades. Lauri juhendab robootikahuvilisi võistlustel ja enne võistlusi.

Sellest, et ta annab endast alati parima, on ammu aru saadud ja seetõttu on teda tunnustatud ka mitmekordse lemmikõpetaja ja mainekujundaja tiitliga. 2013. aastal sai ta linnalt innovaatilise õpetaja auhinna.

Lauri Vilibert ise on öelnud, et ühiskonnas muutuvad pidevalt õppimis- ja õpetamismeetodid ning just seepärast tärkas temas huvi käsitleda oma ainet laiemalt, tuues tundidesse midagi innovaatilist ja haaravat.


Peeter Jõeloo – Tartu Forseliuse kool

Peeter on väga õpilasekeskne füüsika-, matemaatika- ja robootikaõpetaja, kes suunab energia õpilastega koostöö sujumisse parimate teadmiste saavutamiseks, õpetades oma aineid suure kire ja praktiliste näidete abil.

Peetri üks tugevamaid omadusi on praktiline mõtlemine ja tegutsemine, mis paneb teda pidevalt analüüsima teemal, milleks miski on vajalik või kuidas saaks kiiremini ja paremini. See kandub üle ka õpilastele, keda ta suunab kriitiliselt mõtlema ja teemade üle arutlema. Peeter laseb võimaluse korral õpilasel ise katsetada ja seda analüüsida. Peeter on avatud uuendustele ja peab oluliseks, et õpetatavad teemad oleksid selgitatud eluliste näidete abil ning toob tihti tundidesse ühiskonnas aktuaalseid teemasid.

Fotograafia valikaines kutsus ta külalisena esinema professionaalse fotograafi, tänu kellele said õpilased fotograafi tööst täpsemaid teadmisi. Samuti leiab Peeter aega, et tegeleda ainehuvilistega ja korraldab olümpiaaditunde. Peeter leiab õpilase jaoks aja, isegi kui see tähendab oluliselt pikemat tööpäeva, seetõttu otsivad sageli paljud teiste klasside õpilased võimalusi, et saada õpetaja Peetri juurde konsultatsioonile.

Peeter suunab õpilasi mõtlema suuremalt ja kastist välja ning selle tulemusena on õpilased teinud väga inspireerivaid loovtöid, olgu need fotonäitused loodusest ja õpilase argipäevast või programmeerimis-, päikesesüsteemi- ja I maailmasõja teemalised. Peeter võtab osa Multi Co projektist ning kirjutab õppekava toetavaid projekte (Kuldvillaku mäng, loodusfotokonkurss, Teadlaste Öö Festival), samuti taotlusi HITSA-le robootikavahendite saamiseks.

Peeter juhib iga-aastast Teadlaste öö festivali Tartu Forseliuse koolis ja kuulub õpetajate esindajana kooli hoolekogusse. Lisaks panustab ta kooli üldisesse arengusse, kirjutades näiteks projekti Bee Bot robotite saamiseks, et I kooliastmel oleks põnev programmeerimisega tutvust teha. Peeter kasutab tundides õpiveebi ja koostab seal teste ning täiendab end digitehnoloogia valdkonnas – hiljuti osales ta näiteks programmeerimiskursusel.

Klassijuhatajana suudab Peeter muuta klassi ühtseks ja hästitoimivaks tänu ausale ning avatud suhtlemisele. Tema varasemate klasside õpilased käivad tihti tal koolis külas ja jagavad oma kordaminekuid.

Peeter Jõeloo on tõeliselt eeskujulik õpetaja, kes inspireerib õpilasi mõtlema ja analüüsima, on eeskujuks aktiivse, tervisliku ning sportliku eluviisiga ja seab koolis esikohale õpilase.


Tiivi Rüütel – Valga põhikool

Tiivi Rüütel väärib esiletõstmist kui särasilmne ja nüüdisaegset õpikäsitlust rakendav õpetaja, kes suhtub oma töösse rutiinivabalt ja loovalt ning arvestab alati õpilaste huvide ja individuaalsusega.

Tiivi õpilased õpivad nii klassiruumis, koridoris, pargis, metsas, muuseumis kui ka looduskeskuses. Tema eesmärk on, et õpilased saaksid oma käega katsuda, oma silmaga mõõta, oma kõrvaga kuulata ja oma ninaga nuusutada seda, mis maailmas toimub ning seda, kuidas maailm meie ümber toimib.

Ta innustub uutest ideedest ja on huvitatud nende õpilasteni viimisest. Õpetaja Tiivi ei hoia kokku energiat ega aega katsevahendite ettevalmistamiseks ja põnevate näidismaterjalide kogumiseks. Tema osalusel on juba aastaid toimunud sügiseti koolimajas seenenäitus ja kevadeti linnulaulu kuulamise tunnid. Õpilased hindavad tema rõõmsat meelt ja oskust raskeid olukordi positiivselt lahendada. Ka koduseid töid on tema ainetes mõõdukalt ja Moodle-keskkonnas on kursuse läbimine võimalik igal õpilasel oma tempos.

Õpetaja Tiivi otsib ja leiab pidevalt uusi võimalusi õpilaste huvi hoidmiseks ning oskuste arendamiseks. Tihti on kasutuses tahvelarvutid ja muud nutivahendid. Ta peab õpilastelt saadavat tagasisidet väga väärtuslikuks ja püüab alati nende nõuannetega arvestada.

Õpetaja Tiivil on oma õpilastega hea, usalduslik ja vastastikusel lugupidamisel põhinev suhe. Lisaks tavapärasele numbrilisele hindamisele annab ta nii suuliselt kui ka kirjalikult edasiviivat tagasisidet ja rakendab efektiivselt kujundava hindamise põhimõtteid. Äärmiselt oluliseks peab ta eluliste seoste loomist ja ainetevahelist lõimingut. 

Õpetaja Tiivi on loodusainete töörühma juht ning koordineerinud 8.–9. klassi õpilastele Tartu ülikooli bioloogia ja füüsika õpikodade tegevust. Igal sügisel on ta aidanud vedada maastikumängu, kus 6.–8. klasse õpilased lahendavad loodusteemalisi ülesandeid. Ka on ta ülekoolilise joonistusvõistluse „Loom, kellega kohtusin“ eestvedaja ja käib õpilastega igal kevadel metsa istutamas ning konnatalgutel.

Peale selle on Tiivi Rüütel üks Valga linnas eesti rahvakultuuri ja rahvatantsu edendamisega tegeleva MTÜ Pilleriin asutajatest. Ta on kirjutanud kümneid edukaid projekte rahvarõivaste ja kontsertreiside rahastamiseks. Suure osa MTÜ liikmetest moodustavad Valga põhikooli õpetajad ja teised haridustöötajad. Tegutseb nii nais- kui ka segatantsurühm, kes on kõrge kunstilise tasemega ja esinenud korduvalt tantsupeol.

Toimetaja: Merit Maarits



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: