Ilmetu suhtlus muudab isesõitvad autod Spielbergi õudusfilmi peategelasteks ({{commentsTotal}})

Muljetavaldava filmograafiaga Steven Spielbergi esimeseks täispikaks filmiks on 1971. aastal vändatud psühholoogiline põnevik "Duell". Film, kuidas normaalses inimeses tärkav hirm muutub agressiivseks vihaks kuni selle kulmineerumiseni tapatööks.

Kõheduse evolutsiooni käivitajat iseloomustavad mitmed meis ürgseid hirme äratavad tunnused nagu suur, must ja räpane, ähvardavalt eesmärgipäraselt, kuid samas arusaamatult tegutsev masin. Filmi peategelaseks on eimidagiütlev ärimees sõitmas ilmetu autoga nimetul maanteel kusagil Nevada kanti jäävas Päikesest ja tuulest räsitud kõrbes.

Lugu hakkab arenema hetkest, kui peategelane möödub suurest, naftamustast ja diislitahmast suitsu silmadesse tossavast tsisternautost. Siis lisab aga seni aeglaselt oma teed rühkinud hiigelauto gaasi ja möödub ähvardava mürinaga ärimehe automobiilist. Järgnevad stseenid koguvad pinget suure ja väikese masina manöövrite näol, näidates samal ajal, kuidas püüab meie peategelane mõista ohutult tee jätkamiseks tsisternauto soove.

Tasahilju idaneb tunne, et suures autos polegi roolis inimest. Sellel hetkel peaks vaatajat tabama äng olukorra lootusetusest. Ilma inimesest juhita ei ole võimalik aru saada, millega oleks võimalik suunata kolliks muutunud veoautot maha rahustada, kaupa teha või muul moel õnneliku lõpu jaoks positiivsesse sängi. Kurjaks läinud masin on ju arutu ja halastamatu. Pisikese autokese süütu juhi olukord muutub süngelt otsustatuks. Ainukest lootust elustab inimese nutikus ja masina juhmus.

Spielberg armu ei anna ja krutib vaataja närve lõpupoolse stseeniga jõhkra veoauto kabiinist väljuvate kauboisaabastes jalgadega. See pole mitte inimesega kohtumisest tingitud kergemini hingamise koht, vaid äratundmine masina jõhkruse kombineerumisest inimtahtelise julmusega. Seni oli veel lootust, et inimese nutikus võiks trumbata masina juhmust. Nüüd selgub aga, et vastaseks on kogu aeg olnud maaniline liigikaaslane. Nagu öeldud, film lõpeb surmaga, jättes psüühilise ahervaremena, kuid elusalt alles meie rõõsa kangelase.

Head filmitegijad näevad maailma kulgemist ette. "Duelli" punane joon mõistmatust autost hakkab muutuma eluliseks. USA-s Arlingtoni linnas märkasid elanikud ringi sõitmas Fordi kaubikut. Elanike tähelepanu äratas asjaolu, et kaubikust puudus juht. Olnuks tegu mõne isejuhtiva, ebatavaliste antennide ja anduriplokkidega autoga, poleks teinud keegi suuremat kära. Ent see oli täiesti tavaline sõiduk. See tekitas kõhkluseid, nagu oleks kohanud peata ratsanikku.

Lõpuks õnnestus ühel ajakirjanikul ristmiku tõttu hetkeks peatunud auto aknast sisse piiluda. Ta märkas, kuidas tühja tooli seest väljuvad kaks kätt hoiavad sõiduki rooli. Nõrgema närvikavaga inimene võinuks sellel hetkel minestada või saada südamerabanduse. Selles stseenist oleks midagi õppida Spielbergilgi.

Õnneks selgus, et tegemist ei ole õudusega, vaid kohaliku ülikooli uuringuga mõista, kuidas inimesed saavad auto kavatsustest aru, kui neil puudub roolis oleva liigikaaslase "mõtete lugemise" võimalus. Tehniliselt valmistasid teadlased koos peatoega toolisarnase kostüümi, mille sisse puges peitu tegelik, kätega roolist hoidev autojuht.

Liiklemise tavaolukordades juhindume reeglitest ja autode liikumise tehnilistest signaalidest. Teisalt leidub olukordi, milles kiikame teadlikult või alateadlikult roolikeerajat, leidmaks liiklemisega seotud otsustamisprotsessile kasulikku infot. Näiteks kas roolis on noor või vana, mees või naine, kas ta vaatab sinu poole või mitte, räägib telefoniga või viipab sulle käega jne. Tänu inimese nägemisele tajume autode meres hulpides, et oleme ikkagi inimeste seas. Seetõttu hoiame meeled avatud, et lugeda inimlike käitumiste vihjeid.

Ent mis juhtub, kui tänavatele ilmuvad juhtideta sõidukid? Millist infot oleks vaja, et just inimesed ei muutuks ohtlikemateks? Mitmed muidu pea veatult miljoneid kilomeetreid läbinud isejuhtivate sõidukite avariid ongi juhtunud "targa" masina samme mõistmatute inimeste ootamatust käitumisest.

Arlingtoni eksperimenti juhtivad teadlased loodavad, et neil õnnestub selgitada, milliste tehniliste signaalidega kompenseerida roolist inimese puudumist ja muuta liiklevad masinad inimestele arusaadavamaks. Alles jääb küsimus, kas masin oskab lugeda ka inimest, näiteks keerulistes olukordades liiklejate mõttemaailma ning emotsionaalset seisundit kajastavaid ilmeid ja käemärke.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.


Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: