Laevateede kohal lööb taevas rohkem välku ({{commentsTotal}})

Äike mere kohal.
Äike mere kohal. Autor/allikas: Louis Vest/Creative Commons

Laevaliiklus paneb pikse sähvima ja selle põhjuseks on laevamootoritest õhku paiskuv tahm.

Avastus hakkas hargnema sellest, kui Joel Thornton Ameerika Ühendriikides Seattle'is asuvast Washingtoni ülikoolist uuris maailma äikeseandmeid aastate 2005–2016 kohta ja märkas, et mõnedes India ookeani idaosa piirkondades ja Lõuna-Hiina meres oli välku löönud märgatavalt rohkem kui naaberpiirkondades.

Kuid eriti eriline oli see, et tiheda välgutamise vööndid moodustasid kaardil kaks sirget joont, mis kattusid ka maailma kahe liiklustihedaima laevateega. Nii oli kohe selge, et tõenäoliselt on laevad kuidagi välkudega seotud.

Thornton ja kolleegid analüüsisid igaks juhuks ka teisi võimalikke seosetegureid nagu tuulekiirus ja õhutemperatuur, kuid need läks korda välistada.

Nüüd kirjutavadki Thornton ja kaasautorid ajakirjas Geophysical Research Letters, et laevamootoritest välja paiskuvad peenosakesed ehk aerosoolid põhjustavad piksenoolte pillutamist.

Aerosooliosakeste külge kondenseerub atmosfääris veeaur. Kui õhk on suhteliselt puhas, näiteks laevateedest kaugemal, siis on aerosooliosakesi vähe ja nende väheste osakeste ümber võib kiiresti koguneda nii rohkesti vett, et moodustuvad vihmapiisad, mis sajavad alla.

Kui aga õhus on palju pisikesi aerosooliosakesi, nagu näiteks laevateede läheduses, siis jaguneb veeaur nende vahel enam-vähem ühtlaselt ära ning tekib palju väikesi veepiisku, mis on väiksuse tõttu ka kerged ja tõusevad kõrgemale atmosfääri, kus nad külmuvad väikesteks jääterakesteks.

Kuid siit on juba äikeseni ainult väike samm, sest pilved, mis sisaldavad rohkesti jääkristalle, võivad omandada elektrilaengu, ja kui see laeng kasvab piisavalt suureks, käibki peagi esimene kõuekärgatus ja vallandub äike. Ja see on taas näide sellest, kuidas inimene muudab ilma rohkem kui ta isegi aru saab.

Toimetaja: Marju Himma



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: