Tartu teadlased ei usu naisviikingite teooriat ({{commentsTotal}})

"Viikingid" Autor/allikas: History

Tartu ülikooli skandinavistika professor Daniel Sävborg on sarnaselt Ragnar Saagele rootslaste vastavaldatud teadustöö teemal kriitiline. Professori arvates ei ole meil piisavalt alust, et Birka väljakaevamisel leitud luustiku DNA analüüsi põhjal kinnitada, et naissoost viikingisõdalased eksisteerisid. Sävborg selgitab, miks ta nii arvab.

Vana viikingiaegne skandinaavia luule ja proosa on naissõdalaste lugusid täis. Mitmed Edda (vana islandi saaga – toim.) poeemid jutustavad valküüridest, (pool-)mütoloogilistest naisolevustest, kes osalesid lahingutes, lendasid õhus ja tegutsesid jumal Odini lahingukaaslastena. Paljud 14. sajandi Islandi saagad ja ka Saxo Grammaticuse (12-13. sajandi taani ajaloolane ja kirjanik – toim.) kroonikad kirjeldavad naissoost (inim-)sõdalasi, kilbikandjaid ja sõjapealikke. Naissoost viikingisõdalase kujutelm on kandnud viikingite perioodi kirjeldustes olulist rolli, alates Richard Wagneri ooperitest kuni kaasaegsete teleseriaalideni välja.

Taani ajaloolane, teoloog ja autor Saxo Grammaticus. Autor: Wikimedia Commons/Louis Moe

Sellegipoolest on teadlased viimased 100 aastat olnud pigem skeptilised selles selles osas, kas naissõdalased ka tegelikult olemas olid. Pigem nähakse seda müüdi ja kirjandusliku fantaasiana. Küll on rootsi arheoloogid oma äsja ilmunud teadusartiklis probleemi taaspüstitamise tulemusena jõudnud provokatiivse tulemuseni: DNA analüüs 10. sajandist pärit luustikust tõestab naissoost viikingisõdalaste olemasolu. Teadusartikli teemapüstitus saab alguse nendestsamadest Edda jutustustest ja saagadest ning kokkuvõte kinnitab, et käesolevaga on naissõdalase olemasolu “tõestatud”.

Teadustöö ise on kahtlemata huvipakkuv ning autorite näol on tegemist silmapaistvate teadlastega – tegemist on ühtede Rootsi parimate viikingiaja tundjatega. Pole kahtlust, et uhkesse hauda maetud naisterahvas, koos kõikide kaasa pandud relvade, kilpide ja hobustega, on tähtis isik; ja leid viitab sellele, et naissõdalased võisid tõepoolest eksisteerida. On aga mitmeid argumente, mis kutsuvad sellise tõlgendamise juures ettevaatlikkusele.

Peamine alus minu skeptitsismile on see, et väljaspool seda ühte hauda ei toeta naissõdalase teooriat mitte ükski arheoloogiline leid. On küll mitmeid vanapõhja ehk vanaskandinaavia keelseid naissõdalaste lugusid, kuid kõik nad kirjeldavad sündmusi, mis toimusid väga ammu, kusagil kaugel ja tihtipeale üleloomulikus maailmas. Vanapõhja keelsed lood, mis käsitlevad lähipiirkondades toimunud uuema aja sündmusi, ei ütle naissõdalaste kohta sõnagi. See viitab sellele, et tegemist on kirjanduslike tegelastega, kes tegeliku eluga otseselt seotud ei ole – on tavaline, et vanu ja kaugel toimunud sündmusi kirjeldatakse fantaasiarikkamatena kui nad tegelikult on ja neid ei saa võtta sama tõsiselt. Teadusartikli autorid on jätnud selle nüansi tähelepanuta ning viitavad oma arutelus just nendele vanadele Edda allikatele ja lugudele.

Kunstniku rekonstruktsioon võimaliku naissõdalase hauast. Autor: Þórhallur Þráinsson

Teadlaskonnas on tuntud mitmed vasturääkivad viikingisõdalaste ja –ühiskonna kirjeldused. Osad neist kirjeldustest on pärit ajast, kus autor on ise olnud viikingiühiskonnaga kokku puutunud – ja nendes kirjeldustes pole sõnagi naissõdalastest. Võiks arvata, et säärane veider nähtus nagu naissoost sõdalane oleks kindlasti omaaegsete euroopa päritolu kristlike kirjameeste tähelepanu pidanud pälvima. Ka selliste allikate viited puuduvad rootsi arheoloogide töös.

Eelnevast lähtudes leian mina, et naissoost viikingisõdalaste olemasolu ei saa selle artikli põhjal kindlasti kinnitada. Hauapanused ei ole alati tingimata maetud isikuga seotud. Samas ei väida ma kindlasti, et naissõdalase hüpotees on võimatu – me peame vaid lootma, et kogume selle kinnitamiseks lisateadmisi erinevate interdistsiplinaarsete uuringute abil. Praegune juhtum näitab selgelt, et erinevad teadusuunad (töö avaldajad on arheoloogid ning praegune kommentaar on skandinavistika vallast – toim.) peavad tulemuste tõlgendamisel rohkem koostööd tegema.

 

1.-3. detsembril toimub Tartu ülikoolis rahvusvaheline konverents “Crossing Disciplinary Borders in Viking age Studies”, kus muuhulgas esineb ka diskussiooni all olnud teadusartikli peamine autor.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool



Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

mazoni kuller avab ise sinu kodu ukse.

Veebikaupmees Amazon asus inimeste koduukse lukke vahetama

Amazoni kullerid saavad külastada möödunud kuust soovijate kodusid ka juhul, kui seal parasjagu kedagi pole. Vähemalt esialgu ettevõtte paigaldatavad nutilukud teisi kaupmehi üle ukseläve ei lase, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: