Teadlane teab: miks on muru roheline? ({{commentsTotal}})

Miks muru on roheline või kas ikka on? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi lingvistika ja tõlketeaduse dotsent Mari Uusküla.

Küsimus on mitmetahuline. Iseenesest ei ole ükski loomulik ega tehislik objekt mingit värvi, vaid me lihtsalt näeme seda selliselt. Füüsikaliselt on paika pandud, et roheline on see värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse osa lainepikkusega 520–570 nanomeetrit. Lisaks mängib olulist rolli meie aju, kus antakse signaal, et näeksime just rohelist värvust.

Eesti keeles on muru kindlasti roheline. Keeleinimese vaatepunktist võib öelda, et me nimetame asju nii, nagu oleme harjunud neid nimetama. Eesti keeles on sinine ja roheline erinevad värvid, kuigi piir nende vahel on hägune ja tegelikkuses on raske määrata, millal saab sinirohelisest roheline või rohekassinisest sinine.

Muru värviks on eesti keeles aga kindlalt roheline. Huvitav on seegi, et sõna roheline tuleb sõnast rohi, kuigi paljude meie sugulasrahvaste keeltes, nt soome keeles kasutatakse vana soome-ugri tüve *wiša "kibe; mürk; sapine", eesti viha "sapp, sapine", soome vihreä.

Paljudes keeltes ei ole eraldi sõnu sinine ja roheline, vaid on ainult üks nõndanimetatud siniroheline (inglise grue sõnadest green ja blue), mille keskpunkt või parim näide võib olenevalt keelest olla nii sinine kui ka roheline. Küsimus ei ole siin selles, et neid keeli kõnelevad inimesed sinist ja rohelist ei näeks või ei eristaks, vaid selles, et nad on harjunud värve teisiti rühmitama ja nimetama. Põhilist osa sinirohelise keeltes räägitakse ekvaatori läheduses.

Kuid on veel teisigi võimalusi. Filipiinidel kõneldavas hanunoo keeles kujuneb värvide nimetus hoopis sellest, kas värv "näib mahlane" või "kõrbenud". Roheline on loomulikult "mahlane" värv.

Samas on alles hiljuti hakatud sinist ja rohelist eristama ka kõmri ja jaapani keeles. Kõmri keeles tähistab sõna glas nii sinist, rohelist kui ka halli. Inglise keele mõjul on aga kõmri keel viimase 50 aasta jooksul muutunud ja muru nimetatakse nüüd pigem värvinimega gwyrdd.

Väljend muru on roheline on mõnes mõttes ka kujundlik. Ükski looduslik objekt ei ole kunagi ühtlast värvi. Me teame väga hästi, et muru võib põuasel suvel olla hoopis pruun ja sügisel muutuda kollaseks.

Eesti keeles ja veel paljudest teistes keeltes on muru kindlasti roheline. Ja miks? Sest see on keeles väljakujunenud tava.

Kui varem sündisid loengutes käsitletud teemad ülikooli seinte vahel, siis nüüd saavad küsimusi välja pakkuda ka vaatajad ja lugejad! Kui sul on põnev küsimus, siis pane Tallinna ülikooli teadlased proovile ja saada see e-posti aadressil minut@tlu.ee

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: